Kindlustuspetturist soomlase öised seiklused Tallinnas: mind rööviti paljaks! Vist...
„Nõuan toimepanijatele karistust ning kompensatsiooni vastavalt minu poolt politseile edastatud selgitustele.“ Selle lausega lõpeb kannatanu ülekuulamise protokoll. Kesklinna politseijaoskonnas töötav uurija Avery Tagu paneb Soomest saabunud kuriteoavalduse käest. Aastatega tekkinud politseiniku kõhutunne ütleb talle, et kui keegi selles loos karistust väärib, on see end ohvrina esitlev 62aastane soomlane Teuvo.
Uurijale meenuvad kirevad 90ndad. Tollal võtsid pealinnas töötavad politseinikud iga päev vastu avaldusi, mille puhul oli tihti küsitav, kas soomlasest kannatanu tegelikult üldse kuriteo ohvriks sattuski. Nägid need kuriteod välja äravahetamiseni sarnased: vaikses ja inimtühjas kohas tegid halvasti meelde jäänud tegelased külalise tühjaks. Kadusid telerid, videomakid, mikrolaineahjud. Hea, et mitte külmkapid ja pesumasinad. Põhiline mure näis olevat, kas kindlustuse jaoks paberi ikka saab. Enamasti jäid kahtlused õhku, kahe riigi vahel polnud ressurssi ega korralikku koostööd. Asjad lõpetati pimedana ning terad jäid sõkaldest eraldamata.
Kuritegu, millest Teuvo rääkis, pandi toime läinud aasta 19. detsembril. Väidetavalt astus Teuvo toona kella kaheksa paiku Viru hotelli juures baarist välja, kui teda kõnetas kolm tumedates nahktagides keskealist meest, peas suusamütsid. Nad küsisid suitsu, kuid Teuvol seda anda ei olnud. Mehed võtsid tal selja tagant kinni ja väänasid käsi. Teuvo hakkas küll vastu, kuid lõpuks rööviti tal kaelast jäme kuldkett, kullast randmekett, safiirklaasiga kell, hinnaline sõrmus ning rahakott, milles oli ligi 600 eurot. Enda sõnul nägi 62aastane soomlane kümne minuti pärast politseipatrulli, kellele ka juhtunust rääkis. Talle olevat vastatud, et selliseid asju tuleb ikka ette ning enda eest peab paremini hoolt kandma. Teuvo oli enda väitel tol õhtul täiesti kaine.
Säärase looga läks mees eelmise aasta viimasel päeval Soome kindlustusse ning nõudis röövitu eest kompensatsiooni. Kindlustus oli valmis välja maksma ligi 5000 eurot tingimusel, et Teuvo teeb kuriteo kohta ka politseile avalduse. Eestis ta seda teinud ei olnud ja Jyväskylä politseiosakonda pöördus mees kaks kuud hiljem, veebruari keskpaigas. Kuivõrd röövimine on siiski raske kuritegu, mille eest võib karistada kuni kümneaastase vangistusega, võttis Soome politsei seda juhtumit tõsiselt. Nii hakkas avaldus Kesk-Soomest liikuma, läbides mitu asutust, ning maandus lõpuks Kolde puiesteel asuvas jaoskonnas Avery Tagu laual.
Enne, kui kolme suusamütsides kurjamit otsima hakata, kontrollis Tagu, mida Eesti politsei soomlase kohta teab. Juba esialgne andmete kogumine andis piisava põhjuse võtta ühendust Soome kindlustuse uurijatega ja teha neile ettepanek pöörduda kohalikku politseiasutusse ning teha avaldus valeandmete esitamise kohta. Kindlustusfirma oli sellega päri ning Soome ja Eesti politseinikud asusid mehe legendi murdma. Mehega Eestis kaasas olnud sõber loobus ühel hetkel tunnistuste andmisest ning ütles, et ei mäleta reisist suurt midagi. Teuvogi muutis oma ütlusi, ta polnud enam kindel, millal ja kuidas kuritegu täpselt toimus.
Uurija Tagu koostas mehe Eesti reisist põhjaliku ülevaate. Teuvo saabus koos sõbraga laevaga Tallinna 15. detsembril. Tol õhtul nad laevalt maha ei tulnud. Järgmise päeva hommikul tõi laeva turvameeskond kaks magavat joobes meest sadamahoonesse, kus nad anti üle kohalikule turvameeskonnale. Turvameeskond kutsus omakorda politseipatrulli ning mehed viidi Tallinna kainestusmajja. Sõrmust, randmeketti ega kullast kaelaketti Teuvol kaasas ei olnud. Polnud ka suures koguses sularaha. Kui mehed õhtul vabastati, läks Teuvo reis edasi samas võtmes, nagu see oli alanud. Ta sattus uuesti kainestusmajja, kui politseinikud ta sadamast ära tõid. Väärisesemeid polnud ta endale vahepeal hankinud, küll aga viis kasti viina, mis politseiautosse tõsteti ning soomlase kainenedes talle tagastati. Sularaha võttis mees kogu reisi vältel välja just viie viinakasti jagu, s.o 300 eurot. Nii langes ära sularaha röövimise võimalus.
Teuvo sõber suutis järgmisel päeval laevaga koju tagasi sõita, Teuvo mitte. Lõuna paiku tõid politseinikud Teuvo uuesti kainenema, taas sadama kandist. Vastu ööd lubati tal astuma hakata. Paari tunni möödudes toodi ta aga uuesti kainenema, jällegi sadamast. Kui mees väidetava röövi päeval, 19. detsembri pärastlõunal kainestusmajast ära saadeti, jõudis ta liikuda paarisaja meetri kaugusele bussipeatusesse, kust politseipatrull ta poolteist tundi hiljem taas kainenema tõi. Mees vabastati sama päeva hilisõhtul, kella järgi märksa hiljem kui väljamõeldud rööv. Politseinikud võtsid ühendust saatkonnaga ning palusid abi mehe kodumaale toimetamisel. Järgmisel päeval õnnestus Teuvo lõpuks laevaga kodumaale toimetada.
Soome politseile oli edastatud piisavalt infot, et meest valeandmete esitamise eest vastutusele võtta. Kindlustus nõudis väljamakstud raha tagasi ja mehe edasine käekäik sõltub Soome ametivõimudest. Tallinnas saab uurija Tagu materjali kaaned kinni panna ning sellevõrra põhjalikumalt tegelda paarikümne päriselt juhtunud kuriteo lahendamisega. Statistikatabelisse jääb üks raske isikuvastane kuritegu lisamata.
Sada uurimist aastas
Eelmise aasta algusest on politsei uurinud ligi 170 juhtumit, kus kedagi on alust kahtlustada valeütluste andmises. Pahatihti ei teadvusta paljud, kes valeütlusi annavad, et see on kuritegu, kuigi neid on alati selle eest hoiatatud.
Riskigrupp on lapsed ja noored. Tihti ei pöördu valeütluste andjad ise politseisse. Võrdlemisi tavapärane on stsenaarium, kus näiteks mõne väärtusliku asja kaotanud või maha müünud noor mõtleb välja loo vargusest või röövimisest ning räägib seda oma lähedastele. Lähedaste survel pöördutakse politseisse ja seejärel kasvab üks vale teiseks. Lumepall hakkab veerema ning sellest sasipuntrast on aja möödudes üha raskem välja astuda. Valeütluste andmise põhjused võivad olla erinevad. Ühelt poolt on see näiteks hirm vanemate karistuse ees, kui ollakse midagi ära kaotanud või öösel koju tulemata jäänud. Teiselt poolt paistab valeütluste andmise tagant välja vajadus saada tähelepanu või kaastunnet.
Tihti alustab politsei kriminaalmenetluse ka siis, kui eeluurimise ajal üht juttu rääkinud inimene muudab kohtus oma sõnu vastupidiseks. Kohtuniku jaoks loeb küll see versioon, mida esitatakse kohtus, kuid eeluurimise ajal valetamist uuritakse seejärel uue kriminaalmenetlusena.
Uurijate sõnul tuleb valeütluste andmist ette märksa rohkem kui sajal korral aastas. Vahel jääb vale tõendamata, sest pole niidiotsi, mida harutama hakata; on ainult kõhutunne. Juhtub sedagi, et mõnele potentsiaalsele valele vaadatakse läbi sõrmede. Ei tasu unustada, et valeütluste andmist uurivad samad politseinikud, kelle menetleda on parasjagu mitukümmend juhtumit, kus keegi on päriselt haigelt saanud. Valeütluste uurimine tähendab lõpuks ju seda, et samal ajal, kui politseinikud ajavad taga kurjategijaid, keda pole tegelikult olemas, ning lahendavad kuritegusid, mida ei ole juhtunud, lükkub mõne päris juhtumi lahendamine edasi või jääb mõni kuritegu avastamata.
Valeütluste andmise eest süüdi mõistmisel on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti võib riik menetluse ajal valeütluste andjalt välja nõuda näiteks ekspertiisikulud.
Väljamõeldud grupivägistamine
Üks viimaste aastata kurioossemaid valeütluste juhtumeid sai alguse eelmise aasta augustis, kui politsei sai teate, et Keilas vägistas mitu meest avalikus kohas 16aastast tüdrukut. Seda väga rasket seksuaalkuritegu uuriti ülima põhjalikkusega, kaasatud oli mitu politseiüksust. Mida aeg edasi, seda enam juurdus uurijates veendumus, et see lugu on välja mõeldud. Tänavu jaanuaris tunnistas seda ka tüdruk. Politsei alustas tema suhtes kriminaalmenetlust ning riik nõudis perekonnalt välja ekspertiisikulud.
Valeütlus kättemaksuks
Tänavu aprillis soovis politseilt abi mees, kelle sõnul oli temalt varastatud pass ja tahvelarvuti. Ta nimetas ka ühe võimaliku kahtlustatava. Uurija tegi kindlaks, et pass on endiselt mehe enda käes ning mees oli tahvelarvuti kinkinud oma sõbrannale, olles ise alkoholijoobes. Kui mees soovis kainena tahvelarvutit tagasi ning sõbranna sellega nõus ei olnud, otsustas mees kättemaksuks teha politseisse avalduse varguse kohta.
