Kiiruseületajate arv Eestis väheneb liiga aeglaselt

 (18)
Kiiruseületajate arv Eestis väheneb liiga aeglaselt
Foto: Ilmar Saabas

Maanteeameti poolt mullu septembris tehtud küsitlusuuringu andmetel järgib kehtivat kiirusepiirangut alati ainult 21% sõidukijuhtidest ehk iga viies.

Maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv lausa 60% võrra suurem kui teistel kuudel.

Kiiruseületajate arv ja liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega õnnetusi.

Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda.

Näiteks asulas on lubatud tippsõidukiirus 50 km/h, et juht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigeaegselt reageerida.

„Juhtide kiiruskäitumise pikaajalist trendi hinnates on suurimast lubatud sõidukiirusest kinnipidamine maanteedel mõnevõrra paranenud, kuid asulaliikluses, kus juba vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust, pole viimase kolme aasta jooksul paranemist toimunud.

Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida,“ selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo.

Politsei- ja Piirivalveamet fikseeris mullu 33 802 kiiruseületamist, kuid automaatsed kiiruskaamerad fikseerisid lisaks 112 989 kiiruseületamist.

„Kui inimene teeb roolis vea, siis sõltub kiirusest, kui rasked on selle tagajärjed – ehmatus, varaline kahju või abivajav inimene. Näiteks lubatud kiirusel sõites tehtud eksimus, olgu selleks suunatuleta pööre, on iseenesest ohtlik. Kui aga tagant tulevad juhid ületavad kiirust, siis ei pruugi olla võimalik õnnetust vältida,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. „Kiirus on see, mis eristab ehmatusi ja hukkunuid.“

Maanteeameti liiklusohutuskampaania „Aga mina olen kiirusjälgija“ kestab 16. aprillist 13. maini. Kampaania on üks osa EV100 raames läbiviidavast „Aga mina“ eeskujukampaaniate sarjast, mille kaudu Eesti riigiasutused ja eraettevõtted toetavad turvalist elukeskkonda kujundavate valikute tegemisel.

Kampaania eesmärk on teadvustada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas. Kampaaniaga samal ajal toimuvad Politsei- ja Piirivalveameti liiklustalgud.