Kahtlustuste kohaselt kindlustas tehnikadirektor altkäemaksu eest riigihangetel osalenud ettevõtetele riigihankemenetlustes mitmeid eeliseid. Valdavalt ehituse ja projekteerimise hangete kogumaksumus ulatub üle 10 miljoni euro.

„Meil on alust väita, et kahtlustusega on seotud mitu riigihangetel osalenud ettevõtet ja nende esindajat. See toob kaasa kahtlustuse esitamise ka mitmele juriidilisele isikule. Kuna mitmed menetlustoimingud on veel teostamisel, siis rohkem ei ole menetlusandmeid võimalik hetkel täpsustada,“ kommenteeris kõnealuse kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

„Meie soovitus asutuste juhtidele on võtta veelgi suurema tähelepanu alla hangete läbiviimise eest vastutavate töötajate tegevus, mõelda korruptsiooniriskide hindamisele ning mehhanismidele, mis vähendaksid kuriteo ohvriks sattumise ja toimepanemise riske. Samuti on oluline, et ettevõtjad järgiks ausa ettevõtluse reegleid ning kui teenuse osutamine pole ausal teel võimalik, tuleks sellest koheselt õiguskaitseasutusi teavitada,“ ütles keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.

Kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib riigiprokuratuur.

PERH ütles meediale edastatud teates, et regionaalhaigla teeb igakülgset koostööd uurimisasutustega juhtumi asjaolude selgitamiseks.

„Igasugune seadust rikkuv tegevus on täiesti lubamatu,“ ütles Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.

„Juhatus peab väga oluliseks võtta kasutusele kõik meetmed võimaliku korruptsiooni ennetamiseks. Oleme selleks tegevustega juba alustanud – uuendame hankekorraldust, ostujuhtimist, riskijuhtimist ja sisekontrolli.“

Vajalikud muudatused tehakse Regionaalhaigla juhatuse ja nõukogu poolt jooksvalt 2017. aasta jooksul.

Milli nimi on avalikult läbi käinud näiteks ka 2005. aastal, kui Eesti Ekspress kirjutas, et toona lahkus Riigi Kinnisvarast paari kuuga töölt kogu ehitusosakond. Neist viimane mineja oligi toonane ehitusosakonna juhataja Ivo Milli.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tiit Ottis andis samas loos aga ajakirjanikele mõista, et ta süüdistas teiste seas ka Milli sisuliselt palgamõrva tellimises. “Minu meelest võiks selliseid avaldusi teha Kroonikale ja mullivanni õhkkonnas,” ütles Ivo Milli toona süüdistuste kohta. “Siit on näha püüd end üle tähtsustada.”

Suurhaiglale on tegemist juba lühikese aja jooksul juba teise suurema korruptsiooniasjaga. Nimelt esitas riigiprokuratuur mullu süüdistuse SA Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) eksjuhile Tõnis Allikule, haigla toitlustusjuhile Anu Vähile ja IT-juhi Marko Kilgile.

Süüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul olla raviasutuse toitlustajaks samas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingu.

Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.

Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERH-i toitlustusjuhti Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.

Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERH-i endist juhti Allikut ning IT-juhti Kilki kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid nad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.

Allik on öelnud avalikult korduvalt, et tema endal süüd ei näe.

Selle asjas peaks algama kohtumenetlus aprillis.