Harju maakohtus täna toimunud istungil küsitleti röövis ja tapmises süüdistatavaid 19-aastast Nikolai Sokolovi ja 17-aastast Edgar Nikulinit. Kohus jõudis küsitleda ka alaealist Jevgeniat, keda süüdistatakse mõrvale kaasaaitamises.

Kohus jätkub 20. aprillil.

Täna tegeles kohus peamiselt kohtualuste mälu värskendamisega, sest nende ütlused erinesid eeluurimisel antud ütlustest. Kohtunik Külli Iisopi sõnul räägibki terve protsess ütluste usaldusväärsusest.

Sokolov põhjendas kohtule oma ütluste muutmist sellega, et esimest korda vahi alla olles ehmus ta vangla tingimuste peale ja otsustas seepärast kolm nädalat pärast esimest ülekuulamist, mil ta keeldus ütlustest, hiljem ütlusi anda.

Kohtualused noormehed toodi kohtusaali politsei järelevalve all. Noorukid viipasid käega oma sõpradele-tuttavatele, keda oli saalis kümmekond.

Noormehed ei paistnud eriti muretsevat algava protsessi üle, vestlesid omavahel ja isegi naeratasid. Võimalik, et elevust tekitas pressi suur huvi ja kaamerate rambivalgus. Varem kinnine istung on nimelt alates tänasest avalik.

Neljast süüalusest kaks – tüdrukud on vabaduses. Nemad saabusid kohtusse dressipluusides, kapuutsid üle pea ja kapuutsipaelad kõvasti koomale tõmmatud. Kohtunik alustas istungit manitsustega, et kohtus ei istuta maskidega ega prillidega.

Kesküla tutvus neidudega portaalis mail.ru

Kohtualuste silmade läbi sai Kert Kesküla ja neidude Jevgenia ja Elina tutvus alguse vaevalt nädal enne korvpalluri tapmist.

Esimene kontakt sõlmiti portaalis mail.ru, edasi suheldi telefoni teel helistades ja SMSides. Jevgenia rääkis kohtus, et Keskülaga suheldi tema telefoni kaudu. Arvuti taga istusid tüdrukud Jevgenia juures kodus. Kes täpselt sõnumeid kirjutas, tüdruk täna ei mäletanud.

Kui Elina läks Keskülaga esimesele kohtumisele, kutsus ta Jevgenia endaga kaasa. See oli esimene kord, kui neiud oma ohvrit nägid.

Armuke 300 euro eest

Kesküla kohtus 21. septembril Elinaga ja andis talle 300 eurot, nõudes vastutasuks, et 16-aastane neiu oleks tema armuke. Lisaks võttis Kesküla Jevgenia sõnul tüdrukutelt ära nende ID kaardid. ID kaardid said tüdrukud tagasi ühel teisel kohtumisel, kui rääkisid endisele korvpallurile, et neil on kaarte vaja Soome sõiduks.

Jevgenia viitas kohtus Elina sõnadele, et Kesküla võttis 50-eurosed kupüürid auto pagasiruumist.

300 eurost 200 andis Jevgenia temaga Tallinna Mehaanikkoolis samal kursusel õppinud Edgarile, kellel olid väidetavalt rahalised raskused. Sada eurot kulutasid aga Jevgenia ja Elina koos ära.

Kohus viitas jälitusprotokollile, mis näitab noorte ja Kesküla suhtlust SMSi ja telefoni teel. 22. septembril saatis Kesküla Elinale sõnumi, mille sisus avaldas lootust, et 300 eurot aitasid tüdrukut ja tegi ettepaneku kohtuda pärastlõunal Raadiku tänaval, kus elas Jevgenia.

Jevgenia suu läbi kuulis kohus täna, et hiljem oli Kesküla Elinat ka ähvardanud, et kui tüdruk ei hakka laenu katteks tema armukeseks, siis "müüb" ta laenu edasi. Elina oli sõbratarile rääkinud ka kavatsusest pöörduda selle ähvarduse peale politseisse, kuid ei teinud seda.

Selle asemel kujunes nii, et neli noort, kes kõik õppisid Mehaanikakoolis, kutsusid Kesküla 27. septembril Lasnamäele metsa, kust korvpallur järgmisel päeval surnult leiti.

Plaan oli Kesküla "välja lülitada", mitte tappa

Kohtualuste ütluste põhjal võib järeldada, et kohtumise plaani panid kokku Jevgenia, Elina ja Edgar, kes kutsus endale julgestuseks kaasa ka endast kaks aastat vanema lapsepõlvesõbra Nikolai.

Kes täpselt idee välja käis, täna kohtus ei selgunud. Küll tunnistasid asjaosalised, et tappa ei kavatsenud keegi, plaan oli röövida, sest Elina oli näinud Kesküla autos suurt summat raha. Kohtualused ütlesid, et nende soov oli Kesküla „välja lülitada“ ehk tekitada ohvrile vigastusi nii, et ta kaotaks teadvuse.

Selleks oli Edgar tol tuulisel sügisõhtul võtnud spordikotiga kaasa kurika, endale appi kutsus ta Nikolai. Viimane rääkis kohtus, et Edgar oli öelnud talle, et peab kellegagi suhteid klaarima ja palus end aidata, kui teda peksma hakatakse.

Noormehi sidus nende endi sõnul ühine harrastus – poks - ning vennaarmastus, mis kriitilistes olukordades tähendas ka teineteise eest võitlusse astumist. Nikolai tegeles ka võitluskunstiga K1. Enesekaitseks oli ta sügisel ostnud endale ka noa, mida kandis väidetavalt alati kaasas.

Neljakesi mindi Lasnamäe metsatukka, sinna jäid kolmekesi ootama Jevgenia ja noormehed, Elina läks ära ja tuli mõne aja pärast tagasi koos Keskülaga, kes sõitis sündmuskohale Audiga. Esimesena väljus autost Elina ja läks metsa, peatumise väidetav eesmärk oligi metsapeatus, autost väljus ka Kesküla.

Nüüd astusid metsast välja kurikaga Edgar ja Nikolai järgnes talle.
Tüdrukud kükitasid künka taga ega näinud enda sõnul midagi, küll aga rääkis Jevgenia täna kohtule, et kuulis, kuidas Kesküla küsis poistelt, mida nood soovivad ja veidi hiljem ka palvet peksmine lõpetada.

Edgari sõnade kohaselt lõi ta Kesküla kurikaga, tekkis rüselus ja nad mõlemad kukkusid. Kukkudes Kesküla alla jäänud Edgar hüüdis Nikolaid appi, samal ajal püüdis Kesküla kurikat noorukilt ära võtta.

Nikolai rääkis kohtus, et ta kartis, et Kesküla saab kurika kätte ja võib teda rünnata, ta läks lähemale ja sai ka ise Keskülalt rusikahoobi huule pihta. Seejärel võttis ta kotist noa ja pussitas Kesküla kaks korda. Ka nende omavahelise rüseluse käigus kukkusid mõlemad ja Kesküla üritas väidetavalt ründajalt nuga ära võtta. Mõistes, et esialgu hirmustamiseks mõeldud kaks noahoopi ei mõjunud ohvrile, pussitas nooruk enda sõnul veel kolm korda.

Kohtus rääkis Nikolai, et ta lootis, et piisab paarist noahoobist ja seejärel oleks ta kutsunud kiirabi. Ehkki väidetavalt oli Kesküla noorte lahkumise ajal veel elus, ei kutsunud keegi neist kannatanule kiirabi.

15 noahaava ja kivi ohvri verega

Ekspertiis tuvastas, et ohvrit oli pussitatud 15 korda keha erinevatesse kohtadesse. Mõne haava puhul välistas ekspert, et need on tekitatud noa või kurikaga, väites, et kannatanut võidi lüüa ka umbes kolm kilo kaaluva kiviga, mis leiti sündmuskohalt ja millel oli ohvri veri. Kiviga löömist noormehed täna kohtus eitasid.

Pärast peksmist ja pussitamist asusid noorukid Kesküla autot läbi otsima. Loodeti leida suurt summat raha, mida Elina oli varem autos näinud. Edgar otsis juhi istme juurest, Jevgenia avas pagasiruumi ja otsis sealt. Ta leidis ka rahakoti, milles olid kaardid ja küsis Edgarilt, kas need kaasa võtta. Edgar vastas eitavalt.

Peotäis münte

Istungil viitas kohtunik süüdistuaktile, milles öeldakse, et röövimise käigus saadi 20 eurot kupüürides ja peotäis münte. Kümneeurone ja kaks viieeurost kupüüri olid Edgari sõnul verised, neid näitas talle Nikolai, kes väidetavalt ise võttis ainult Jevgenia pihus olnud müntidest ühe euro, et selle eest osta omale kojusõidupilet Maardusse.

Pärast kuritööd läksid noored bussipeatusesse, kust Jevgenia ostis pudeli vett, millega poisid oma veriseid käsi pesid. Verised joped pandi Edgari spordikotti ja Elina oli need lubanud oma kodus ära pesta.

Koos sõideti bussiga minema. Esimene peatus tehti Mehaanikakooli juures, kus Edgar viskas kurika suurde prügikasti. Edasi sõideti Kumu peatusesse, kus Edgar, Elina ja Jevgenia maha läksid.

Nikolai läks enda sõnul ühiselamusse Lastekodu tänavale. Ta ei maganud pool ööd, pakkis järgmisel päeval asjad, ootas, kuni Edgar koolist tuli ja nad sõitsid koos Valka, kust poisid pärit on ja kus nad juba lapsepõlves tutvusid.

Noa võttis Sokolov Valka kaasa, teel Valka eelmisel päeval juhtunust ei räägitud. Sellest lepiti kokku bussisõidu alguses.

Tüdrukud sõitsid järgmisel päeval Riiga, tagasi tulid nad pühapäeva hilisõhtul ja esmaspäeval tuli politsei neile juba järgi.