Kelmid petsid 19-aastaselt Maardu noormehelt välja 35 000 eurot
16. jaanuaril teatati politseile, et 19-aastasele Maardu elanikule pakuti internetis investeerimise võimalust ning möödunud aastal ajavahemikul juunist novembrini kandis noormees kelmidele üle ligi 35 000 eurot.
Noormees võib end veel kergelt pääsenuks pidada, kuivõrd seni suurim Eestis säärasele pettusele kaotatud summa on enam kui pool miljonit eurot.
Delfi Kasuliku poole on varasemalt pöördunud mitu inimest, kes on saanud kahtlase venekeelse kõne. Kaks kõne saajat said kõne numbrilt, mis algas +331 koodiga.
"Tuli praegu kõne numbrilt +33170613074, vene keeles. Ütlesin, et ei saa aru ja katkestasin kõne," kirjeldas lugeja.
Viimasel ajal levinud skeem näeb välja selline, et inimene saab investeerimisalase petukõne, kus pakutakse head investeerimisvõimalust. Kõned on vene keeles ja väga agressiivsed, helistajale vastamisega muutub pealekäimine veelgi pealetükkivaks. Kõige targem on selline kõne katkestada isegi siis, kui helistatakse veel tagasi ja seda mitmeid päevi.
Eelmisel aastal on Politsei- ja Piirivalveamet registreerinud kokku 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Keskmine kahju kuriteo kohta oli 11 000 eurot.
Kõnes kasutatakse pealetükkivat tooni, mille eesmärk on panna klient tegema kohest investeerimisotsust ning helistajad võivad tihtipeale rääkida mõnd muud keelt, hoiatab Swedbank oma blogis.
Helistajad kasutavad inimeste usalduse võitmiseks tihti välismaal registreeritud veebilehti ja viitavad, et tegemist on pika ajalooga ettevõtetega. Kui müügikõne on läinud edukalt, küsitakse kliendilt pangakaardi ja isikut tõendava dokumendi andmeid. Lisaks võidakse küsida ka muud isiklikku infot või suunatakse klient ettevõtte veebilehele ise oma andmeid sisestama.
Kuidas käituda, kui saad sellise kõne?
Kui saad sellise kõne, tuleks esmalt teadvustada, et igasugune investeerimine on risk ja kasumi teenimine ei ole kunagi garanteeritud. Kindlasti ei ole mõistlik kõne käigus teha investeerimisotsust ja anda enda isiklikke andmeid võhivõõrale (ID-kaardi andmed, PIN-koodid, fotod krediitkaardist jms). Samuti ära lae arvutisse programme, mis lubavad helistajal võtta üle pilti sinu arvutist (nt TeamViewer või AnyDesk).
