Katrin Lust pääses kriminaalmenetlusest, sest ei olnud kohustatud oma väärast käitumisest aru saama

 (159)
Lusti sissetungimist võib aga uurima hakata politsei
Katrin Lust
Katrin LustFoto: Rauno Volmar

Täna lõpetas Põhja ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse Katrin Lusti suhtes, teatas prokuratuur pressiteate vahendusel. Prokuröri hinnangul ei pidanud Lust oma ebaseaduslikust käitumisest teadlik olema.

Katrin Lusti ning "Kuuuurija" saatemeeskonna suhtes esitati kaks kuriteoteadet seoses saatejuhi tegevusega oma saate filmimisel.

Kuivõrd kannatanute jutust nähtusid kuriteo tunnused, alustati asjaolude täiendavaks selgitamiseks kriminaalmenetlust ühel korral võimaliku ebaseadusliku läbiotsimise ning teisel juhul sissetungimise suhtes. Hinnanud kogutud tõendeid, leidis prokuratuur nüüd, et mõlemas osas kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele.

Prokuratuur leiab, Lustile ei ole võimalik ette heita ebaseaduslikku läbiotsimist kannatanu kodus, kus Lust avas kappe ja sahtleid eesmärgiga leida politseiametnikele tõendeid selle kohta, et tema saates portreteeritav mees on pedofiil.

"Arvestades seda, et Lusti tegevust jälgisid pealt kohal viibinud politseiametnikud, kes ei püüdnud teda kuidagi takistada, ei saa Lustile ette heita kuriteo toimepanemist – olukorras, kus politseiametnikud Lusti ei takistanud, ei pidanud ta ka aru saama, et tema tegevus on keelatud," teatas prokuratuur pressiteatega.

Sissetungimist võidakse hakata uurima väärteomenetluse korras

Lisaks uuriti, kas on alust Lustile ja tema võttemeeskonnale ette heita sissetungimist teise kannatanu koju. Kuigi korterisse siseneti ilma omaniku selge sellekohase soovita, ei olnud asjaolusid arvestades prokuratuuri hinnangul tegemist siiski korterisse tungimisega. Küll aga leiab prokuratuur, et tegemist võib olla väärteona käsitletava lahkumisnõude täitmata jätmisega, mistõttu edastab prokuratuur selles osas materjalid politseile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask selgitas, et tegemist oli õiguslikult keerukama kriminaalasjaga kui pealtnäha võis paista.

„Esmakordselt oli kriminaalasja keskseks küsimuseks sisuliselt see, et kui kaugele võib ajakirjanik oma tööd tehes minna. Antud juhul asus prokuratuur seisukohale, et kuigi ühel juhul võib Kuuuurija meeskond saate filmimise käigus olla toime pannud väärteo, siis kirjeldatud teod on küll väga piiripealsed, kuid kuriteo piiri ületatud ei ole,“ selgitas juhtivprokurör Kask.

Otsus kriminaalmenetlus lõpetada on kannatanutel võimalik vaidlustada Riigiprokuratuuris.