Kaks helkurita jalakäijat hukkusid, kaks said vigastada
24. detsembril kella 23.17 paiku sai Tartumaal Kambja vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 200. kilomeetril jalakäija, 55–aastane Tõnu löögi sõiduautolt Audi Coupe, mida juhtis 20-aastane Jaan. Jalakäija hukkus sündmuskohal. Sõiduauto juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi ja lubati kodusele ravile. Tumedates riietes jalakäijal oli helkur olemas, kuid õnnetuse hetkel jope taskus. Tee oli saju tõttu lumelörtsine ja libe.
25. detsembril kella 20 ajal sai 49-aastane helkurita mees Põlvamaal Põlva vallas Mammaste külas Põlva ringtee teisel kilomeetril löögi sõiduautolt Opel Sintra, mida juhtis 38-aastane Toomas. Tumedates riietes helkurita jalakäija hukkus sündmuskohal. Õnnetus juhtus asulavälisel teel ning nähtavus oli saju tõttu halvenenud. Tee kõrvalt kulges ka kergliiklustee, mida jalakäija mingil põhjusel ei kasutanud.
Kaks helkurita liiklejat said vigastada
25. detsembril kella 17 ajal põrkasid Tartumaal Ülenurme vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 140. kilomeetril kokku 50-aastane alkoholijoobes jalgrattur Jaan ja sõiduauto Opel Vectra, mida juhtis 24-aastane Taavi. Kõrvalteelt peateele sõitnud tumedaid riideid kandnud jalgratturil puudus kaitsekiiver ning jalgrattal puudusid nõuetekohane punane tuli taga ning valge tuli ees, mis oleksid autojuhile temast valgustamata sõiduteel märku andnud. Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kust ta lubati hiljem kodusele ravile.
25. detsembril kella 16.20 ajal sai Tartus Jaama tänava ja Sõpruse pst ristmikul sõiduteed ületanud 62-aastane Maire löögi sõiduautolt Volvo S60, mida juhtis 26-aastane mees. Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kust ta lubati hiljem kodusele ravile. Jalakäijal puudus helkur ning esialgsetel andmetel ületas ta teed punase tulega.
Helkur võib päästa nii mõnegi inimese elu
Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Indrek Koemetsa sõnul on need õnnetused järjekordne kurb tõestus helkuri olulisusest nii asulas sees kui ka asulavälisel teel, kus muu valgustus puudub ning talvised ilmastikuolud halvendavad nähtavust veelgi.
„Kindlasti võib lähedaste riiete küljes helkuri olemasolus veendumine aidata päästa mõne hooletu inimese elu,“ kutsub Koemets üles oma lähedaste helkurikandmisse sekkuma.
Lisaks helkuri kandmisele on aga loomulikult oluline õnnetuste ärahoidmiseks täita ka teisi liiklusreegleid. Asulavälisel teel tuleb liigelda kergliiklusteel või selle puudumisel sõidutee vasakus ääres. „Kergliiklustee olemasolul on sõiduteel jalgsi liiklemine keelatud ja eriti ohtlik, kuna autojuhid ei oska oodata inimese ilmumist teele,“ selgitas Koemets.
Koemetsa sõnul on praktika näidanud, et ohtlikust liiklejast antakse teada nii teistele juhtidele tulede vilgutamisega kui ka politseile, samuti on püütud õnnetust ära hoida üritades suunata nähtamatut kulgejat tee pealt teepeenrale. Sellise tegutsemise korral ei tohi aga ära unustada iseenda ohutust. "Kahtlemata on kohene sekkumine ehk helkurita tee peal kõndijale märkuse tegemine kõige kiirem ja kindlam variant, kuid kui liikleja tee pealt ära suunamiseks on auto peatatud, tuleb kindlasti lülitada välja sõidutuled ning sisse ohutuled, edasine käitumine sõltub muidugi olukorrast ja politseilt saadud suunistest,“ kutsus Koemets üles ka iseenda ohutust tagama. „Enda elu ohtu seada ei tohi ning ideaalis võiks jutud ära rääkida läbi autoakna, kui on vajadus autost väljuda, tuleb kindlasti kanda helkurvesti.“
Jalgratturid peavad end nähtavaks tegema rattatulede abil.
