Jalgpallurite kokaiiniäri osalisel tuli kohtupingis nutt peale: andke või sada aastat tingimisi!
Kus on õiglus? Nii küsis täna pärastlõunal Harju maakohtu süüpingis Tauno Laasme, keda süüdistatakse kolmandat korda raskes narkokuriteos. Seekord taotleb prokurör talle karmimat karistust kui kunagi varem – üheksa aastat. Eelneva karistusega liitmisel tähendab see, et Laasme vabaneks 2024. aastal.
„Ühe inimese tapjale määratakse karistuseks kuus aastat vangistust,“ meenutab Laasme kohtunikule üht hiljutist juhtumit ning jätkab värvika retsidivistide loeteluga, tuues näiteks pedofiile, mõrvareid ja paadunud narkoärikaid, nagu ta ise. Kõik nad said märksa lühema karistuse, kui nõuab nüüd prokurör talle. „Nagu oleksin vähemalt kaks inimest tapnud.“
See on Laasme viimane sõnavõtt enne märtsis tehtavat kohtuotsust. Esmakordselt kohtusaaga vältel ilmutab ta murdumismärke ja kahetseb puhtsüdamlikult toimunut. Kahetsuse ajendiks olla mullu Laasme vangis viibimise ajal perre sündinud laps. See pööras narkoärika elu täielikult pea peale.
Kohtualusel silmad märjad: olin loll
„Andke mulle kas või saja aasta pikkune tingimisi vanglakaristus, tahan vaid oma lapse juurde minna,“ lausub ta pisaraid trotsides. „Sain elu tõsisema õppetunni kätte, olen teinud sellest tõsiseid järeldusi ja elan nüüd seaduskuulelikult. Laps on mu peamine motivatsioon, et olla edaspidi sõnakuulelik kodanik.“
Põhiline süü seisneb Laasmel oma sõnul selles, et lasi end sõpradel ära rääkida. „Olin loll ja lasksin endaga manipuleerida,“ tunnistab ta kohtunikule tund aega kestvas kõnes.
Erinevalt prokuröri versioonist näeb ta kokaiiniäri korraldajatena hoopis Oliver Konsat ja Peeter Truusi. Praeguseks kokkuleppe korras karistused kätte saanud ja vabadusse pääsenud mehed tõmbasid Laasme väitel ta vastu tahtmist illegaalsesse ärisse ja lasid paista grupi juhtfiguurina.
Kaitsja Aivar Ennok rõhutab, et tegu on üksikjuhtumiga. Kui antud episood kõrvale jätta, võib Laasme käitumist lugeda lausa eeskujulikuks. Ta viljeles tervislikke eluviise, ei tarbinud alkoholi ega narkootikume, tegi sporti. Mõne aasta eest annetas lastekodule raha ja televiisori.
„Leian, et tegemist on inimesega, kel on suhteliselt lai maailmavaade ning kes ei mõtle vaid isiklikule kasule,“ teeb Ennok kohtule ettepaneku vaadelda Laasme isiksust mõnevõrra laiemalt.
Riigiprokurör Andres Ülviste teeb seda kuuldes suuri silmi: „Mina ei kavatse küll temast mingil juhul eeskuju võtta!“
Ülviste selgitab, et Laasme süü puhul vaid ühe episoodiga piirduda on meelevaldne. Keskkriminaalpolitseil oli kahtlus tema tegevuse suhtes juba märksa varem. See oli ka põhjus, miks üldse tema suhtes jälitustoiminguid alustati. Laasme oli grupi pea.
"Teeb ja kahetseb, teeb ja kahetseb"
Karistust vähendada pole ühelgi tingimusel Ülviste sõnul võimalik, sest Laasme käitumises avaldub retsidiivne muster. „Teeb ja kahetseb, teeb ja kahetseb,“ kirjeldab Ülviste. Ka aastatetagune abi lastekodule Laasmet sedapuhku ei aita, sest siin tõmbab prokurör selge piiri vahele: „Heateod on kirjas taevas, kuriteod aga kohturaamatus.“
Teine kohtualune Norman Kägo ei tunnistanud end ka eile narkokuriteos süüdi. Talle taotleb prokurör 4 aasta ja 10 kuu pikkust vangistust.
