Mart Pirita kaitsja, vandeadvokaat Raul Ainla, selgitab pressiteates, et vaidlustab kohtuotsuse tõendamatuse ja kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
"Seadusandja tahteks ei olnud kriminaliseerida iga väikesemahuline arvutisüsteemi häirimine, vaid just ulatuslikud teenusetõkkeründed (nt Spamming; DoS, Ddos). Õigusriigis ei saa ju olla õige, et iga arvutikasutamine on kriminaliseeritud, sest iga arvutikasutamine häirib (koormab) mõne arvutisüsteemi tööd," selgitas Ainla.

Mart Pirita mõisteti süüdi karistusseadustiku paragrahvi 207 alusel. See tähendab, et arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimise või takistamise eest andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise teel karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Sama teo eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju või kui sellega takistatakse elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi tööd või avalike teenuste osutamist, karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Kadri Tammai sõnas, et Mart Piritat karistati rahatrahviga 270 päeva sissetuleku ulatuses ehk summaks tuli üle 13 000 euro.

Endine siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) IT-spetsialist Mart Pirita blokeeris riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt ilma seadusliku aluse ja volituseta 2014. aasta augustis ministeeriumi töötajate kaugligipääsuportaalides 14 kasutaja kasutajatunnused ning nad ei pääsenud oma e-kirju lugema.