Hinge heitnud roti metsa matnud lemmikloomaomanik leidis mürsu
Kõige rohkem väljakutseid lahingumoona kahjutukstegemiseks oli Tartu- ja Valgamaale – 109 korda, Võrumaale oli 52 väljakutset, Jõgevamaale 49 väljakutset, Viljandimaale 17 ja Põlvamaale 16 väljakutset, teatas päästeameti demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp.
Kokku hävitati 2014. aastal Lõuna-Eestis 1262 lõhkekeha, üle 19 tuhande padruni ja üle 17 kilo erinevat lõhkeainet.
Kõige rohkem tuleb lõhkekehi välja vanade talumajade taastamisel ning kaeve-, põllu- ja metsatöödel.
Viimastest suurtest lahingutest Eesti pinnal on möödas üle 70 aasta ning lõhkekehad muutuvad maapõues järjest ohtlikumaks. Seda näitab ka tõsiasi, et leiukohas tuli eelmisel aastal lõhkekehi hävitada 76 korral. Võrdluseks oli 2013. aastal see arv 54 ja 2012. aastal 23.
Keerukas oli möödunud aasta 9. septembril Valgamaal Sangaste lähedal ehitusel kaevetöödel välja tulnud 50 kilogrammise lennukipommi hävitamine. Demineerijad pidid tegema väga täpsed arvutused, et pommi kohapeal lõhates ümbritsevat keskkonda võimalikult vähe kahjustada.
Keerukad olid ka Võrumaal Urvaste vallast leitud 250 kilogrammise lennukipommi hävitamiseks 11.-13. oktoobrini tehtud tööd. Töö kestis lausa kolm päeva, sest valget aega oli vähe ning kaasata tuli koostööpartnereid ja kasutada eritehnikat (pilt manuses).
Tartumaal juhtus kurioosne lugu eelmise aasta 16. jaanuaril, kui meesterahvas viis koju käsigranaadi sütiku. Selle, et tegemist oli sütikuga avastas kodanik siis, kui ta hakkas seda pesema. Hea, et sütik ei plahvatanud, sest sütikumehhanismid on väga tundlikud.
Viljandimaal Viiratsi vallas avastati aiamaad kaevates käsigranaat ja mürsk. Ala kontrollimisel leidsid demineerijad veel ühe püssigranaadi. Kõik lõhkekehad tuli hävitada leiukohal.
Põlvamaal oli omapärane juhtum Vana-Koiola külas eelmise aasta augusti alguses. Hinge heitnud rotti metsa mattes leidis lemmiklooma omanik sealt 105 millimeetrise mürsu.
Jõgevamaal oli demineerijatel eelmisel aastal väga palju tööd Mustvee linnas, kus huviarheoloogid kontrollisid kohalike palvel järve kaldariba ning alates märtsist kuni juuni lõpuni leidsid sealt 74 lõhkekeha.
Kindlasti peab kiitma Lõuna-Eesti elanikke, kes on ohuteadlikud ning annavad enamasti igast leiust koheselt teada. Demineerijad paluvad inimestel samas vaimus jätkata – maha jäänud ohtlik rämps on vaja ära koristada ja see on väga tähtis meie keskkonna turvalisemaks muutmisel! Demineerijad on valmisolekus 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas, kuid kindlasti peab väljakutsete kõrgperioodil – kevadel – varuma rohkem kannatust, sest alati ei pruugi demineerijad jõuda leiukohale samal päeval. Mitte mingil juhul ei tohi plahvatusohtliku leidu ise puudutada ega transportida, sellest tuleb teavitada numbril 112. Vajadusel võtab demineerimismeeskonna juht leidjaga ühendust, täpsustab olukorda ja annab soovitusi edasiseks tegevuseks.
Päästeameti soovib turvalisuse tasemelt jõuda aastaks 2025 järele teistele Põhjamaadele ja seda saavutame ainult iga Eesti inimese ehk igaühe kaasabil!
