„Selle kontrolljoone, mis faktiliselt täna piirina toimib, kontroll on oluline julgeolekupoliitiline aspekt ja selle korralik väljaehitamine, valvatavus, jälgitavus on oluline. Seda keegi ei vaidlusta ja seda on vaja parandada võrreldes praeguse olukorraga.”
Seederi sõnul on küsimus maksumuses ja väljaehitamise ajakavas ning viisis, samuti see, millal peab vastavasisulisi otsuseid tegema. „Ma olen aru saanud, et siseminister on väitnud, et kõik on otsustatud ja heaks kiidetud, et see 320-miljoniline projekt sellisel kujul, nagu ta on, ehitatakse lõpuni ja selleks on kõik rahad olemas ja koalitsioon on selle ära otsustanud,” sõnas Seeder.
Seederi kinnitusel ollakse koalitsioonis ühte meelt, et idapiiri väljaehitamine on oluline projekt ja see on ka rahastamise prioriteet, ent lõplikult otsustatud kõik siiski ei ole. Seederi arusaamist mööda on piiriehitus ka Eesti Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimiste üheks teemaks.
„Kuna tegemist on Euroopa Liidu välispiiriga ja see on koht, kus meil oleks väga paljude teiste riikidega ühine huvi, siis see on küll see koht, kus me peaksime selle teema tõstatama, seda enam veel, et Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi puhul välispiir on üks prioriteetidest, millele eraldatakse suuremat raha,” sõnas Seeder.
Seederi sõnul on siseminister Andres Anvelt rääkinud suurusjärgust 40–50 miljonit eurot, mida võiks taotleda Euroopa Liidult. Seederi arvates ei saa tulla kogu 240 miljonit, mille võrra idapiir kallimaks läheb, tulla Eesti riigieelarvest.