Uute kuritegude ärahoidmiseks taotles prokuratuur täna hommikul naise vahistamist eeluurimise ajaks, mille kohus ka rahuldas, teatasid politsei ja maksu- ja tolliamet.

Kriminaalasja uurimise käigus seni kogutud info annab alust arvata, et kahtlustatav on aastate jooksul põhjustanud kahju mitmekümnele ettevõttele ning summa, mille naine enda arvele kandis ulatub 1,3 miljoni euroni. Pangaväljavõtetelt ilmneb, et enamus omastatud rahast on kuriteos kahtlustatav kulutanud hasartmängudele ning igapäevastele väljaminekutele.

Majanduskuritegude büroo menetlustalituse juhi Ülav Kalfi sõnul kasutas naine ära oma klientide heausklikkust. „Raamatupidaja tegi pika aja vältel talle oma rahaasjad usaldanud ettevõtete pangakontodelt ülekandeid maksu- ja tolliametile, aga märkis ülekandesse tema endaga seotud ettevõtte viitenumbri. Nii jõudis raha hoopis selle ettevõtte ettemaksukontole ja sealt edasi raamatupidaja isiklikule pangakontole,“ selgitas Kalf.

Rahalisi toiminguid, mis on seotud maksuarvestusega, hallatakse maksu- ja tolliameti arvestussüsteemis oleval ettemaksukontol. Igal isikul on kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. "Soovitame ettevõtte juhtidel ikkagi aeg-ajalt kontrollida, mis nende pangakontodel toimub, eriti kui nad on rahaasjad kolmanda isiku hoolde usaldanud,“ lisas MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Entsik ütles, et kahtlustuse järgi on omastamine toime pandud nelja ja poole aasta vältel ja kriminaalmenetlus sai alguse kuriteoteatest, mille esitas üks kannatanutest.

Infot kontrollides ilmnes kiiresti, et omastatud summade ning kannatada saanud ettevõtete hulk on oluliselt suurem.

"Suurimat kahju kandis ettevõtte, kellelt omastati ligi 580 000 eurot, väikseim kannatanule põhjustatud kahju oli 575 eurot," ütles Entsik Delfile.

Prokuratuur taotles kohtult kahtlustatavale kuuluva välja selgitatud vara arestimist, mille kohus ka rahuldas. Kuid kuna enamus omastatud summast mängis kahtlustatav maha kasiinos, on arestitud vara väärtus tekitatud kahjuga võrreldes tühine.

Entsiku sõnul soovib prokuratuur kriminaalasja valguses ettevõtjatele südamele panna, et nad hoiaksid ka ise aktiivselt silma peal sellel, kuidas kasutatakse nende ettevõttele kuuluvat vara.

"Kuigi prokuratuur annab endast parima, et kaitsta kannatanute huvisid kriminaalmenetluse käigus, on alati lihtsam ja odavam kuritegusid ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda. Kahju suurus on sedavõrd mastaapne ka seetõttu, et kahtlustataval õnnestus nelja ja poole aasta vältel vahele jäämata tegutseda," lisas ta.

Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei ning seda juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.