GRAAFIKUD | Purjus juhid on tänavu sattunud rohkematesse avariidesse kui mullu

 (62)
Joobes juhtimine
Joobes juhtimineFoto: Anni Õnneleid

Politsei statistikast selgub, et napsuste juhtide probleem ei ole kuhugi kadunud. Aasta varasemaga võrreldes on purjus juhtide osalusel tänavu juhtunud
kümme õnnetust rohkem.

Purjus juhtide osalusel on sel aastal juhtunud 93 avariid, mullu 83 ning tunamullu 107.

Kokku on sel aastal juhtunud 198 inimkannatanuga avariid. Neis on viga saanud 267 ja hukkunud 14 inimest. 13 juhul oli avarii üheks osapooleks purjus juht. Neis õnnetustes on viga saanud 15 inimest.

Kuna suur osa menetlusi veel käib, siis pole võimalik veel öelda, kui mitme õnnetuse põhjuseks oli just alkoholi tarvitanud juhi käitumine.

Lisaks inimkannatanuga avariidele on alkoholi tarvitanud või joobes juhid sattunud ka 80 varalise kahjuga liiklusõnnetusse.

Enim purjus juhtide osalusel avariisid on sel aastal toimunud Harjumaal (48, neist 38 Tallinnas). Samas Hiiu- ja Põlvamaal pole tänavu joobes juhtidega avariisid juhtunud.

Seotud lood:

Politseinikud on tänavu roolist eemaldanud 1206 alkoholi tarvitanud või joobes juhti, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes nelja isiku võrra rohkem.


Kui võrrelda üht konkreetset aastat naabriga, siis ei ole politsei- ja piirivalveametniku juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnul suurt muutust näha. "Viimased kümme aastat pole aga purjus juhtide arv vähenenud, vaid on püsinud 6000-8000 vahel. Suuremaks languseks on vaja ühiskonna suhtumise muutust ja ka järelevalve kasvu."

Samas peab Tikerpe sõnul arvestama, et suurema järelevalve saab vähendada purjus juhtide arvu mingi piirini, kuid mitte kunagi nulli. "On juhte, kellelt võetakse karistuseks ära juhtimisõigus ja sõiduk, kuid tabame ta ikka roolist, sest ta leiab auto. Säärase sõltuvusprobleemiga inimese aitamiseks on karistus kui hane selga vesi, ta vajab hoopis ravi."

Purjus juhi roolist eemaldamine on politseiniku sõnul lühiajalise mõjuga, sest korduvalt alkoholi mõju all sõitev inimene on tõenäoliselt sõltlane ning tema elu kontrollib alkohol. "Järjest rohkem peab keskenduma selle, mis temaga pärast tehakse ja kuidas ta edasist abi saab," ütles Tikerpe ning lisas, et sotsiaalprogrammiga on võimalik palju efektiivsemalt inimese käitumismustreid muuta.