GRAAFIK | Tapmiste arv on võrreldes möödunud aastaga peaaegu kahekordistunud

 (52)
Lihula tulistamine sündmuskohad 7.06.2020
Lihula tulistamise sündmuskohtFoto: Andres Putting

Justiitsministeeriumi värske kuritegevuse statistika näitab, et tapmiste ja mõrvade arv on aasta esimese üheksa kuu jooksul võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oluliselt tõusnud.

"Selle aasta esimese üheksa kuuga on koos katsetega registreeritud 43 tapmist ja mõrva, milles on hukkunud 33 inimest. 2019. aastal tapeti samal perioodil 18 inimest," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

"Tapmiste ja mõrvade arv hakkas kasvama juba aasta algusest ehk seost eriolukorra ja viirusohuga välja tuua ei saa. Enamik tapmisi on olnud seotud ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga," selgitas minister.

Tulistamine Lihulas, roolijoodiku põhjustatud õnnetus Saaremaal, nooruki mõrv Ülenurmel
Käesoleva aasta üheksa kuu üks rängemaid mõrvajuhtumeid leidis aset 6. juuni õhtul Lihulas, kus Mikk Tarraste tulistas surnuks kaks inimest. 32-aastane Tarraste sõitis autoga Lihula Olerexi tankla juures otsa nii hoonele kui ka mõnele autole ning jätkas siis sõitu. Tarrastet asus jälitama mootorrattur Virgot Rägastik, et tema asukohast politseile teada anda. Ärritunud Tarraste sõitis aga teelt välja, võttis tulirelva ja tappis mootorratturi. Veidi hiljem sõitis sündmuskoha poole juhuslik sõiduauto, kus viibisid kolm väikelast ja nende vanavanemad. Tarraste avas tule ka nende suunas, tappes autos olnud vanaema ning tabades kaht last ja autot juhtinud vanaisa.

Tapmise statistikasse on arvatud ka tänavu jaanuaris Saaremaal purjus peaga kolm inimest surnuks sõitnud Andres Reinarti tegu. Auto kiirus oli avarii hetkel 138 kilomeetrit tunnis, Kuressaare haiglas mõõdeti rohkem kui tund pärast õnnetust juhi veres alkoholi sisalduseks 3,51 promilli. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuses tehtud ekspertiisi tulemuseks oli 1,82 promilli, kuna see põhineb esimesest proovist kolm tundi hiljem võetud proovil. Prokurör Rainer Amur leidis tõendeid kaaludes, et traagilise sündmuseni viinud otsuste jada väärib karistusseadustiku üht tõsisematest kuriteokoosseisudest ehk Reinartit süüdistatakse mõrvas.

Ööl vastu 13. märtsi avastati Kambja vallas Ülenurme aleviku ühe hoone juurest vägivallatundemärkidega nooruki surnukeha. Kokku näeb prokuratuur süüd kuuel noorukil. Neist kolme tegusid iseloomustab muuhulgas paragrahv 114 lõige üks punkt üks - mõrv julmal või piinaval viisil. Ainuüksi selle eest võib noorukeid ees oodata 8-20 aasta pikkune vanglakaristus.
Seotud lood:

Kuritegevus langes üheksa kuuga viis protsenti

Selle aasta esimese üheksa kuuga registreeriti 19 344 kuritegu, mis on viis protsenti vähem kui mullu samal perioodil.

Kuigi tapmisi ja mõrvu registreeriti üheksa kuuga oluliselt rohkem kui möödunud aastal, siis vägivallakuritegusid registreeriti 5956, mis on võrreldes mullusega kümme protsenti vähem. Vähem on registreeritud ka perevägivallakuritegusid – kokku 2406.

Kriminaalses joobes sõidukijuhtimist registreeriti 2146 juhul, mis on 4% enam kui eelmisel aastal ning on viimase nelja aasta kõrgeim tase. Üheks kasvu teguriks on olnud suurem teadete arv, neid oli üheksa kuu jooksul 11% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Oma osa on ka liiklusjärelevalve 5% suuruses kasvus. Narkojoobes sõitmised moodustavad ca 10% kõigist joobes juhtimistest. Selle aasta esimese üheksa kuuga registreeriti 222 narkojoobes juhtimist, aasta varem 181. Raske tagajärjega liiklusõnnetusi põhjustati 13% vähem.

Varavastaseid kuritegusid registreeriti 3% vähem kui eelmisel aastal, sõidukitest vargusi registreeriti 19% vähem, samas poevarguste arv kasvas 21%.

Küberkuritegusid registreeriti 725 ehk ühe protsendi võrra vähem mullusest. Samal ajal tõsisemate arvutikuritegude ehk arvutiandmete ja -süsteemi vastaste kuritegude arv kasvas 40%.

"Nende kuritegude puhul oli enamasti tegu sotsiaalvõrgustiku kontole ebaseadusliku sisenemisega. Ühe inimese konto lekkimine ei pruugi olla küll suur oht, aga kui selle taga on laiem soov inimeste andmeid endale saada, näiteks saada ligi ka selle inimese tuttavate kontaktidele, siis võib see kahju tuua väga paljudele," selgitas Aeg. "Inimesed saavad samas oma kontode kaitseks päris palju ise ära teha, näiteks vahetades regulaarselt paroole ja kasutades kahetasandilist autentimist," lisas justiitsminister.