Ida-Harju politseijaoskonna juhi Roger Kummi sõnul varastatakse jalgrattaid enamasti kergesti ligipääsetavatest ja ilma valveta kohtadest. "Näiteks paistavad varguste poolest eriti silma kortermajade trepikojad ning kaubanduskeskuste esised. Kindlasti ei tasuks ratast jätta ka väheturvatud keldriboksi või rõdule," ütles ta. "Öösiti on varastel piisavalt aega, et segamatult trepikojas tegutseda ja lukk lahti murda. Märgatavalt vähem on vargusi kinnistest ruumidest."

Turvatunne ühiskonnas on seoses vargustega üsnagi kõrge ning ratturid soovivad eelkõige kasutusmugavust. Sellest tulenevalt langevad enamikel juhtudel inimesed rattavarguse ohvriks puhtalt seetõttu, et jätavad oma ratta lukustamata. "Et vargust ennetada, tuleb ratast hoida kindlasti lukustatult, soovitavalt ka kinnises ning mitte ühiskasutuses olevas ruumis," ütles Kumm.

Politseinikud ei ole täheldanud, et vargad pidevalt kaupluste juures ootaksid ning jälgiksid, kuhu uute rataste omanikud sõidavad ja oma sõiduvahendi jätavad. Pigem jälgivad nad piirkondi, kus jalgrattaid hoitakse (trepikojad, koridorid, kaupluste esised) ja kasutavad seal olukorda ära. See tagab nende eesmärgi palju kiiremini, kui pidev uute rataste jälgimine.

Kas oma sõiduvahend kindlustada või mitte, peab iga rattaomanik ise otsustama." Kindlasti on varguse ohvriks sattudes hiljem kindlustusest hüvitise saamisel majanduslikult lihtsam uut ratast soetada. Kindlustuse puudumisel peab aga leppima, et kui ratast ei leita, siis tuleb uus liikumisvahend soetada omadest kuludest. Kuid tänapäevased kodukindlustused (varakindlustused) katavad üsna tihti ka juba rattavarguseid," ütles Kumm.

Nutikad rattaparklad peletavad vargad eemale

Vargustest nutikatest rattaparklatest pole politseile senini teada antud. "See aga ei tähenda, et see oleks võimatu, kuid kindlasti on need turvalisemad kui tavalised poe ees olevad rattaparklad. Kahjuks ei ole meil sääraseid nutikaid rattaparklaid linnapildis eriti palju," nentis Kumm.

Kui ollakse oma rattast siiski ilma jäädud, tasub aeg-ajalt kontrollida politsei veebilehte, kuhu kantakse leitud või kurjategijatelt äravõetud rattad, mis on jaoskondades juba pikemat aega seisnud ning mille omanikku pole olnud võimalik tuvastada.

Jalgrattavargusi pole politseil lihtne avastada, sest lukustamata sõiduvahendi puhul istub varas sadulasse, sõidab minema ja mingit märki temast enamasti maha ei jää. Seepärast on oluline, et iga rattaomanik teeks varga elu võimalikult raskeks ja annaks oma panuse selleks, et tema sõiduvahendit ei näpataks.

Politsei tööd aitavad lihtsustada erinevad omanikku tuvastavad meetmed. Üheks näiteks on Bike-ID, mis küll ei aita otseselt jalgrattavargust ennetada, vaid hiljem ratast omanikuga taas kokku viia. Samas on sellele ka alternatiive. Näiteks tasuks rattaomanikul teha ise erimärgistus mõnele detailile ning säilitada jalgratta dokumentatsioon. Mõni kauplus peab soovi korral ka müüdud rataste omanikuregistrit.

Jalgratta varguste arv

Row Labels

2016

2017

2018

2019

jaanuar

19

23

20

9

veebruar

26

8

13

9

märts

39

24

11

13

aprill

57

34

26

43

mai

118

80

93

53

juuni

116

73

88

67

juuli

127

92

105

august

120

98

99

september

91

59

95

oktoober

62

40

66

november

32

37

47

detsember

18

19

22

Kokku

825

587

685

TOP 5 jalgrattavarguste sündmuskohad eelmisel aastal

Column1

Juhtumite arv

Osakaal kõikidest sündmus-kohtadest

1. Trepikoda, koridor

223

35%

2. Tänav, väljak

95

15%

3. Kelder, ait

76

12%

4. Õueala, lahtine hoov

48

8%

5. Kinnine hoov

38

6%