FOTOD: Volvo rentinud ja sellega jäljetult kadunud naine pani sotsiaalmeedias kahtluste alla süütu kõrvalseisja

 (109)

Eelmisel nädalal välja renditud Volvo kadumisest teatanud autoomanik sai oma linnamaasturi tagasi, kuid selgus, et temalt auto rentinud naine kasutas varastatud dokumenti ning oli tagaotsitav.

Möödunud reedel võttis Delfiga ühendust oma helehalli Volvo XC60 linnamaasturi välja rentinud mees, kes ei saanud seda enam hiljem tagasi.

Volvo omanik andis neljapäeva õhtul auto ühele naisele, kes soovis autot kaheks tunniks rentida. Hiljem helistas Volvo omanikule naise väidetav elukaaslane, kes palus kasutusaega reede hommikul kella üheksani pikendada, tasudes teenuse eest pangaülekandega.

Kokkuleppest aga kinni ei peetud ning kannatanu teavitas politseid, et tema oli välja rentinud sõiduki, mida teine osapool õigeks ajaks ei tagastanud.

Politsei lisas sõiduki operatiivhuvisse, mis aitab sõidukit siseriiklikult taga otsida ja küsida selle kasutajalt, et milles lepingulise suhte segadus seisneb.

Omanik aga otsis autot samal ajal ka sotsiaalmeedias ning arvas, et sõiduki võttiski see isik, kelle dokument talle rentimisel esitati. Seega langes sotsiaalmeedias kahtluse alla süütu kõrvalseisja, kelle dokument oli mõne aja eest varastatud.

Selgus, et tegemist on täiesti teise inimesega, mitte sellega, kellele vastab dokument, mida ta auto rendilepingu sõlmimisel kasutas.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm
Seotud lood:

Pärast 18-tunnist otsimist suutis omanik ööl vastu laupäeva sõiduki asukohta ise tuvastada.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Roger Kummi sõnul leiti sõiduk Lasnamäelt ning sõidukis oli ka auto rentinud naine. "Omanik kutsus sinna patrulli, politseinikud küsisid selgitusi autos viibivalt naisterahvalt ja selgus, et tegemist on täiesti teise inimesega, mitte sellega, kellele vastab dokument, mida ta auto rendilepingu sõlmimisel kasutas."

Kuna see naisterahvas oli Kummi sõnul lisaks allkirja võltsimisele ka tagaotsitav, siis politsei pidas ta kinni.

Võimaliku kaasosalise kohta, kes rendiaega pikendada palus, ütles raskete kuritegude talituse juht, et tal puudub hetkel info, kas mees oli kaasosaline või palus naine lihtsalt kellelgi kolmandal rendiaega pikendada.

Rendiauto õigeks ajaks tagastamata jätmine pole süütegu

Kuna rentimise puhul on tegemist lepingulise suhtega, ei kaasne lepingu rikkumisega, näiteks auto õigeks ajaks mitte tagastamisega, süüteo koosseisu.

"Juriidiliselt on ta nii seatud, et rendile andmine ongi riskiga ettevõtmine. Mingil määral on see risk, et teine osapool võib ära kaduda," möönis Kumm.

"Sellel momendil, kui kannatanu teavitas politseid, ta ei teadnud, et rendilevõtja on keegi kolmas, sest temale esitles ta end selle inimesena, kes oli dokumendil. Sellel hetke teadmiste kohaselt ei olnud toime pandud süütegu," tõdes Kumm.

"Harvad ei ole juhtumid, kus tegelikult rikutakse lepingut, ehk see sama aeg ületatakse, aga hilisemalt auto tagastatakse ja jõutakse mingisugusele kokkuleppele. Kas siis hüvitatakse või siis jõutakse kokkuleppele kohtu teel," märkis Kumm, kelle sõnul oli seekordne juhtum selle poolest erinev, et rendilepingu sõlmimiseks võltsiti varastatud dokumendi allkirja, mistõttu võiks tegevuse kelmuse paragrahvi alla liigitada.

Inimene peab alustama vara enda kasuks pööramist, et see oleks süütegu.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm

Kui aga inimene rendib auto oma nimega ja tagasta seda, muutub taoline teguviis süüteoks omastamise näol alles siis, kui ta on saanud varalist kasu. "Isik peaks auto maha müüma, varuosadeks võtma või selle ostu-müügilepingud võltsides kuidagi omastama. Põhimõtteliselt peab ta hakkama realiseerima seda vara, ta peab alustama selle vara enda kasuks pööramist, et see oleks süütegu," selgitas Kumm.

Rendilepingu rikkumise motiiv on hetkel teadmata

Auto õigeks ajaks tagastamata jätmise põhjust politsei veel ei tea. "Öelda, et tal oli mõttes see auto omandada, on praegu veel vara," sõnas Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht.

Kriminaalmenetlus on alustatud teise isiku dokumendi esitamise ja dokumendi võltsimise alusel.

Samuti on selgitamisel, kas omanik sai auto tagasi samas seisukorras, nagu see rentides oli.