Ööl vastu 11. detsembrit toimunud põlengu sündmuskohale jõudsid päästjad pärast teate saamist loetud minutitega, kuid paraku kasvas tulekahju sedavõrd kiiresti, et majast ei õnnestunud kedagi päästa. Tulekahjus hukkusid 27-aastane naine, 38-aastane mees ja 7-, 3-, ning 1-aastane laps. Vahetult pärast põlengut viisid uurijad ja eksperdid sündmuskohal läbi esmased vaatlused, mis viitasid, et tulekahju võis saada alguse külmkappide tagant.

Politsei alustas täpsemate asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust. Kogutud tõendite ja ekspertiisidega selgitati välja, et põleng sai alguse ühe külmkapi tagant elektrijuhtmestikus tekkinud rikkest ja levis sealt edasi.

Inimeste surma põhjuseks oli vingugaasimürgistus, suitsuandurit ei leitud

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Tatjana Tamme sõnul ei too ohvreid tagasi paraku mitte miski, kuid nii lähedastele kui ka avalikkusele on oluline teada, mis nii raske õnnetuseni viis. "Tulekahjude puhul on paraku nii, et enne tuld jõuab inimesteni vingugaas, mis on väga mürgine. Ka nüüd tuvastasid ekspertiisid, et majas olnud inimeste surma põhjuseks oli vingugaasimürgistus," ütles prokurör.

Sündmuskohalt ei leitud tavapäraseid suitsuanduritele viitavaid jälgi ja kriminaalmenetluse käigus ei lisandunud suitsuanduritele viitavat infot. Tulekahjuekspertiisi kinnitusel oli põlengu tekkimise põhjus elektriline rike, mis tekkis külmkapi taga olnud juhtmestikus.

"Eksperdi hinnangul võis see rike olla seotud pikendusjuhtme pistikupesaga, kuid miks ja kuidas täpselt selline rike tekkis, jääb kahjuks selgusetuks, sest just sealt sai tuli alguse ja seadmed ning juhtmed olid seega väga kahjustatud. Küll aga on eksperdid andnud nüüd oma lõplikud hinnangud ja kriminaalmenetlus on sellega lõpule jõudnud," ütles Tamm ja lisas, et kõikides kodudes tuleb pöörata tähelepanu tuleohutusele.

Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu sõnul on selle traagilise juhtumi põhjal äärmiselt kurb tõdeda, et kõiki tuleõnnetusi alati ennetada ei õnnestu. "Sõltumata õnnetuse põhjustest oleks töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur andnud tulekahjust igal juhul varakult märku ning suure tõenäosusega päästnud elusid," ütles Uustalu. "Suitsuandur on kohustuslik tulekahju häireseade igas eramus ja korteris juba 2009. aastast ning seda ei muudetud kohustuslikuks asjata," lisas ta.

Kriminaalmenetluse viis läbi Lõuna prefektuur Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel. Ekspertiisid teostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

Eksperdi sõnul ei ole võimalik öelda, millal põleng alguse sai
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm ütles Delfile, et häirekeskus sai väljakutse mõned minutid enne südaööd ja kaheksa minutiga jõudsid sündmuskohale päästjad (reageerimisaja sees on lisaks sõitmisele nii hädaabikõne töötlemine kui ka päästjate liikumine garaaži sõidukite juurde).


"Päästjate saabudes oli hoone sisemus leekides ja paraku oli tulekahju selleks hetkeks juba nii suur, et majas olnud inimesi päästa ei õnnestunud. Kuigi kriminaalmenetluse käigus teostati ka tulekahjuekspertiis, ei ole eksperdi kinnitusel võimalik öelda, millal täpselt tulekahju alguse sai. Küll aga ütles ekspert, et elektriliste riketega seotud protsessid võivad võtta palju aega – kõigepealt tekib tasapisi kuumenemine, siis tekib hõõgumine, mis alles aja möödudes läheb üle leegiga põlemiseks," rääkis Tamm.
Jaga
Kommentaarid