Väljakutsele reageerides leidsid Ida–Eesti pommigrupi demineerijad leiukoha, kus esialgse informatsiooni kohaselt võis olla maetud suur kogus lahingumoona. Luure käigus tehti kindlaks, et Valaste joa kõrval on vana kahurialus, mille kõrval on kaks auku. Sündmuskohta miiniotsijaga kontrollides saadi teada, et esimeses leiukohas on kõikjal tugev signaal ning teises leiukohas on signaal osades kohtades.

"Selle info kohaselt võis eeldada, et tegemist on tavapärasest suurema leiuga ning antud sündmusele on vaja reageerida suurema meeskonnaga ning kaasata ka lisatehnikat," selgitas Ida-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan. Töö tegi keerukaks see, et leiukohad asusid Toila-Ontika maanteest ca 10 meetrit kaugusel ning vahetusläheduses asus Valaste külalistemaja ja vaateplatvorm. "Kuna samast kohast oli eelnevalt leitud lahingumoona siis tuginedes nendele andmete määrasime ohuala ning sõlmisime kokkulepped politseiga liikluse peatamiseks ning ümbersuunamiseks," täpsustas Reiljan.

Demineerimistööde alguseni otsustati sulgeda liikluseks vaid üks suund, et tagada sellega meeskondade ohutu liikumine. Sündmusele oli kaasatud ka Kohtla-Järve päästemeeskond, kes saagis maha ettejäävad puud. Kui ettevalmistustööd olid läbi saanud, andis demineerimstööde juht korralduse liiklus ohuala raadiuses sulgeda ning alustati lõhkekehade väljakaevamisega. Leidudeks olid 105mm läbimõõduga Saksa päritolu soomustläbistavad mürsud ja valgustusmürsud ning saksa mürsu päissütikud. Kõik leitud lõhkekehad identifitseeriti ning viidi hävituskohta, kasutades sujuva liikuvuse ja ohutuse tagamiseks politsei eskorti.