FOTOD | Ustimenkot järjekordsele tapmiskatsele õhutanud mees oleks võinud peagi vanglast vabaneda

 (82)

Ustimenkot tapmisele kihutanud Nikolai Lilitškin oleks vabanenud mõne kuu pärast, kuid peab selle asemel veel üle kaheksa aasta trellide taga veetma.

Täna mõistis Tartu maakohus Nikolai Lilitškini süüdi Juri Ustimenko tapmisele kihutamises. Lilitškin peab trellide taga veetma kaheksa aastat, 2 kuud ja 19 päeva. Ustimenko eluaegsele karistusele liideti üheksa aastat tapmiskatse, valvuri ähvardamise ja 2016. aastal justiitsministeeriumile tehtud pommiähvarduse eest.

Lilitškini sisenemisel kohtusaali sööstsid fotograafid teda pildistama, mille peale ajas käeraudades Lilitškin keskmised sõrmed püsti.

Ringkonnaprokuröri Aro Siinmaa sõnul on raske mõista Lilitškini teguviisi. “Nähes, et vabanemine läheneb, ei sooritanud ta ise kuritegusid, aga tegi seda Ustimenko käte abil,” sõnas Siinmaa. “Lilitškin oleks vabanenud tänavu vaid mõne kuu pärast.”

Siinmaa lisas, et tapmisele kihutamise tõendamine on väga suur töövõit.

Vanglas abiellunud Juri Ustimenkole määrati lisaks eluaegsele veel kaheksa aastat vangistust vangivalvuri tapmiskatse tõttu. Siinmaa väitel on iga uus karistus oluline, kui kaalutakse enneaegset vabanemist. “Igal karistusel on tähtsus, see näitab riiklikku hukkamõistu,” ütles ta. “Eluaegne vangistus pole alati terve elu vältev.”

Siinmaa lisas, et Ustimenko soov Venemaale karistust kandma minna on luhtunud. “Tema meelelaad on muutunud lootusetumaks,” selgitas ta. “Kui teaksin, mis on karistus, mis takistab inimestel uusi kuritegusid toime panemast, ei oleks meil enam uusi kuritegusid. Meetodeid, kuidas inimese psüühikat ja närvisüsteemi ja maailmavaadet ümber ehitada, pole veel leiutatud.”

Seotud lood:

Lilitškin kannab karistust alates tänasest, 6. maist. Ustimenko istub trellide taga juba 2002. aastast ning on tapnud viis inimest.

Ustimenko esitas taotluse mitte osaleda kohtuotsuse teatavaks tegemisel tervisliku seisundi tõttu.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt lõi Juri Ustimenko 2017. aasta 14. veebruaril kinnipeetavana Tartu vanglas kaaskinnipeetava Nikolai Lilitškini kihutamisel ja kaasaaitamisel žiletiterast modifitseeritud ründevahendiga ametiülesandeid täitnud 50-aastast vanemvalvurit kaela piirkonda. Seejärel lõi Ustimenko valvurit sama ründevahendiga vastu enesekaitseks üles tõstetud kätt.

Süüdistuse järgi ründas Ustimenko valvurit tapmise eesmärgil kättemaksuks tema ametialase tegevuse eest. Tegelikult kohus kättemaksumotiivi ei tuvastatud.

Lilitškini süüdistati selles, et kallutas 2015. aasta 27. augustist 2017. aasta 14. veebruarini Tartu vanglas eluagset vangistust kandvat kaaskinnipeetavat Ustimenkot mõrvama vangla ametnikke. Selleks julgustas ta Ustimenkot valvuritel päid otsast lõikama ja osutas vaimset tuge ning juhiste näol kaasabi vanemvalvuri tapmiseks. Lilitškin pani sellega toime mõrvale kihutamise ja kaasaaitamise katse.

Ustimenko kannab karistust viie inimese tapmise, kahe inimese mõrvakatse ja mitme muu raske kuriteo eest. Tuntud sarimõrvar on korduvalt küll presidendilt armu palunud, kuid seda pole seda siiani saanud.

Seaduse järgi saab Ustimenko taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist, kui tal on karistusest kantud 30 aastat ehk 2032. aastal.

Lilitškini karistuse kandmise alguseks loetakse tänavuse aasta kuuendat maid. Ustimenko istub trellide taga juba 2002. aastast.