"Pooled vajasid lisaaega kokkuleppeläbirääkimiste pidamiseks, järgmine kord saadakse kokku 26. jaanuaril," ütles Harju Maakohtu pressiesindaja Kristina Ots Delfile.

Kriminaalasja raames on süüdistus esitatud 12 inimesele. 75 inimese suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav. Nendele inimestele on määratud erinevad kohustused, lisaks peavad nad hüvitama kriminaalmenetluse kulud.

Riigiprokuratuur süüdistab kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja sellele kaasaaitamises, võltsdokumendi kasutamises, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja kelmuses Ljubov Genrihsoni (65), kes viibib ka ainsana vahi all, vahendas jaanuari alguses ERRi uudisteportaal.

Peale tema astuvad kohtu ette Meeli Paluvits, Žanna Reede, Laivi Seeman, Ülle Lill, Sergei Zimakov, Irina Savenkova, Olga Tsvetkova, Jekaterina Botšarova, Jekaterina Leonova ja Anton Kimmer, kes kõik on saanud muuhulgas süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Samuti peab kohtu ette astuma tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises süüdistatuna Oksana Dmitrieva.

Valdav osa kriminaalasjast pääsenutest olid inimesed, kes olid hankinud endale aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse abil vajalikke dokumente ebaseaduslikult.

Kahtlustuse kohaselt said tellijad politsei- ja piirivalveameti (PPA) nelja ametniku kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid ning selleks kasutasid jõugu liikmed muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ja valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.

PPA töötajad, kaks teenindussaali töötajat ja kaks spetsialisti, ei olnud dokumendiäri organiseerijad, vaid andsid infot taotluste kohta, tegid päringuid andmebaasidesse, võtsid valeandmetega taotlusi vastu ja väljastasid nende alusel dokumente ja said selle eest altkäemaksu.

Uurimine tuvastas, et tellijad ei maksnud konkreetsete dokumentide võltsimise eest, vaid selle eest, et kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna andmebaasidest saadaks kätte vajalikud andmed, et esitada võimalikult ideaalsed ja nõuetekohased elamislubade ja kodakondsustaotlused.

Vahendajad aitasid kaasa, et nende elukoha aadressidele kirjutati sisse inimesed, kes esitlesid seda aadressi kui oma seaduslikku elukohta ning näiteks keeleeksami ja kodakondsuseksami eduka läbimise eesmärgil kasutati kolmandaid isikuid, kes muudeti ilusalongides võimalikult sarnasteks inimestele, kelle eest eksamit sooritati.