Haron Dikajevile määrati 12-aastane vanglakaristus, millest on tal tänaseks juba neli aastat kantud, kuna alguse ajaks arvestatakse tema kinnipidamist 2015. aasta juunis. Täpselt sellist karistust ka riigiprokurör Vahur Verte taotles.

Samuti 12-aastase vanglakaristusega pidi leppima kamba eliiti kuulunud Eduard Oleinik, kellel samuti trellide taga veedetav aeg on 2015. aastast jooksma hakanud.

Dikajevi brigadir Sergei Džavakjan sai aga veel pikema karistuse - tema peab trellide taga veetma 13 aastat, millest üheksa on veel jäänud.

Võrdlemisi suure karistusaja sai ka Tanel Mandelkorn, kes prokuröri hinnangul kuulus samuti ühenduse eliiti. Eliiti kuulujatel oli Dikajeviga voli näost näkku kohtuda. Tema sai karistuseks 9 aastat ja 4 kuud reaalset vangistust.

Samuti eliiti kuulunud Dmitri Sidorenko karistuseks sai 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Tal on sellest ära kantud kolm päeva, mille moodustas eelvangistuses viibitud aeg 2015. aasta aprillis.

7 aastat ja 6 kuud peab vangis veetma Grigori Babatõi, kes seni on samuti ära kandnud vaid kolm päeva oma karistusest.

Sama pika vangistuse said ka Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer, kes aga hakkasid karistust kandma juba 2015. aastal.

Milles süüdistati?

2016. aasta jaanuaris esitas riigiprokuratuur süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pandi süüks Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist. Kriminaalmenetlus nende suhtes algatati juba 2012. aasta lõpus.

Haron Dikajevit süüdistati aastaid tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuhu kuulus lisaks temale 12 meest, neist enamikku oli varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viit inimest süüdisti kuritegeliku ühenduse tegevusele kaasaaitamises.

Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Läti ja Leedu Vabariigile sadade tuhandete eurode ulatuses kahju. Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.

Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid. Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistati selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni 2015. aasta aprillis ja juunis. Haron Dikajev peeti kinni sama aasta juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta vahi alla.

Lisaks Haronile said süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises Sergei Džavakjan, Tanel Mandelkorn , Grigori Babatõi, Vitali Kaer, Sergei Niinemets, Eduard Oleinik, Jevgeni Podolinski, Sergei Primak, Robert Raag, Dmitri Sidorenko ja Arturi Simonov.

Eelmistele lisaks astusid kohtu ette kelmuses süüdistatuna Aleksandr Varlamov, Aleksandr Dmitruk, Aleksandr Nikolajev ja Valeri Dementjev ning omavolilises sissetungimises süüdistatuna Irina Sõssujeva ja suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatav Andrei Jermolajev.

Kriminaalmenetlust alustati 2012. aasta lõpus, seda viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.

Haron Dikajevi jõugu hierarhiast ja organiseeritusest saad lähemalt lugeda siit.

Kaheksa käsilast said karistuse juba kaks aastat tagasi

2017. aasta juunis mõistis Harju maakohus süüdi kaheksa allilmaliidri Haron Dikajevi kuritegeliku ühendusega seotud meest, kes olid jõugus pigem lihtliikmed ja käsutäitja rollis.

Kohus tunnistas süüdi Alexander Nikolaevi ja karistas teda vangistusega 1 aasta. Mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata, kui Alexander Nikolaev ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Nikolaevit süüdistati korduvas grupiviisilises kelmuses ning õigusvastasele teole kaasaaitamises.

Valeri Dementjev jäi süüdi korduvas grupiviisilises kelmuses ning õigusvastasele teole kaasaitamises. Teda karistati ühe aasta pikkuse vanglakaristusega. Karistus jäetakse pööramata, kui Dementjev ei pane 1 aastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

Aleksandr Dmitruk jäi süüdi korduvas grupiviisilises kelmuses ning õigusvastasele teole kaasaaitamises, samuti kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kohus mõistis talle karistuseks vangistuse 4 aastat, lugedes mõistetud karistuse kaetuks Aleksandr Dmitrukile 3. oktoobril 2013 Harju maakohtu otsusega mõistetud karistusega, mõistes Aleksandr Dmitrukile liitkaristuseks 5 aastat ja 18 päeva vangistust. Sellest arvati maha osaliselt ära kantud karistus 2 aastat, 11 kuud ja 29 päeva. Seega kuulub kandmisele vangistus 2 aastat ja 19 päeva. Mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata, kui Aleksandr Dmitruk ei pane 11 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid.

Sergei Niinemets mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ning suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidmises kas maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise teel. Niinemetsa liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat ja 6 kuud. Mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata, kui Sergei Niinemets ei pane 4-aastase ja 6-kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Robert Raag mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kohus karistas teda vangistusega 3 aastat. Mõistetud karistus jääb täitmisele pööramata, kui Robert Raag ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Artur-Ažari Simonov mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises, suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidmises, korduvas grupiviisilises kelmuses, suures ulatuses korduvas omastamises ning võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohus mõistis talle liitkaristuseks vangistuse 4 aastat ja 5 kuud. Kohus jättis mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui Artur-Ažari Simonov ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Aleksandr Varlamov mõisteti süüdi korduvas grupiviisilises kelmuses. Kohus otsustas teda karistada teda vangistusega 1 aasta, kuid luges mõistetud karistuse kaetuks Aleksandr Varlamovile 3. oktoobril 2013 Harju maakohtu otsusega mõistetud karistusega, mõistes Aleksandr Varlamovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust, millest arvata maha osaliselt ära kantud karistus 3 aastat, 8 kuud ja 5 päeva. Seega kuulub kandmisele vangistus 1 aasta, 3 kuud ja 25 päeva. Kohus jättis mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui Aleksandr Varlamov ei pane 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Sergei Primak mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises, samuti korduvas narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamises. Lisaks mõisteti ta süüdi suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidmises, suures ulatuses omastamises, äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta andmete esitamata jätmises või ebaõigete andmete esitamises ning ebaõigete andmete esitamine kohturegistri pidajale, Eesti väärtpaberite keskregistrile, abieluvararegistrile, notarile või kohtutäiturile. Kohus tunnistas tunnistas Sergei Primaki süüdi kõikides talle esitatud süüdistustes ning liitkaristuseks mõisteti talle tähtajaline vangistus 5 aastat. Kohus jättis karistuse täitmisele pööramata, kui Sergei Primak ei pane 5 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Dikajev on varasemalt karistatud

Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna, kuid üks jäigi kadunuks.

2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.

2006. aastal mõisteti ta aga süüdi väljapressimises.