Tarankov oli kirglik kalamees ning võib oletada, et ta tapetigi just ajal, mil ta oli kalale minemas või sealt tulemas.


Keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas ütles kommentaariks, et täna pärast kella 14 leiti Läänemaal 63-aastase Nikolai Tarankovi surnukeha. Peavigastusega surnukeha leiti metsa alla kõrvalisse kohta pargitud autost.

Teatele reageerisid koheselt Lääne prefektuuri kriminaalpolitseinikud ning kui tuvastati tapetu isik, kaasati juhtunu uurimisse keskkriminaalpolitsei töötajad. Praegu töötavad sündmuskohal kriminalistid, eksperdid ja uurijad, et koguda sündmuskohalt esmased tõendid, ütles Aas.

Teada on, et Tarankovi surnukeha leidmisest teatas politseile isik, kes võib Tarankoviga seotud olla. Vaata videost!

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust, mida viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib riigiprokuratuur.

Kuna sündmus on alles värske, käib sündmuspaiga uurimine ning menetlustoimingute tegemine õhtuni välja. Vajadusel tegutsetakse edasi hommikul. Sündmuskohal viibib ka riigiprokurör Vahur Verte.

Täiendava info annab keskkriminaalpolitsei esimesel võimalusel.

Allilmas sellise positsiooniga inimese mõrvamine ei toimu eelnevalt luba küsimata. Seega – käib võimu jagamine. Et asja ei tehtud vaikselt, teisisõnu ei varjatud tehtut ega peidetud laipa, näitab, et tegemist on signaali andmisega. On selge, et resonantsita Eesti allilma kroonimata kuninga Tarankovi mõrv ei jää. Küsimus on, kas vastulöök ehk sõda algab enne või pärast Tarankovi matuseid. Samas on võimalikud kättemaksjad, näiteks Assar Paulus ja Tarankovi 90-ndatel eriti kaitsnud Haron Dikajev, vanglas.

Eesti Ekspress kirjutas Tarankovist viimati pikemalt 2014. aastal. Lehe sõnul elas toona 60ndates olnud Tarankov, kes 1981. aastal tuli Eesti poksimeistriks kuni 71kiloste meeste seas, endiselt Kadriorus Poska tänava kortermajas. Ka täna on veel Tarankovi nimel seesama Kadrioru korter.

Äriregistri andmeil mingit äritegevust tal polnud. Küll võis aga siis Tarankovi nime leida poksiveteranide klubi nimekirjast, kõrvuti poksisõpradest muusikakorüfeede Eri Klasi ja Uno Loobiga. Heal juhul võis Tarankovi näha Wismari tänava väljakul jalgpalli mängimas või einestamas näiteks menukas Lasnamäe grillrestoranis Sambuka. Varem võis ta autot – musta Mercedese džiipi – leida Kalma sauna ette pargitult, aga viimasel ajal harvemini. Internetis leidub Tarankovist paar juhuslikku pilti, ei miskit rohkem.

“Ta on kogu elu elanud varjatud elu, nüüd seda enam,” rääkis lehele üks politseiallikas.

“Ta oli kurjategijate maailmas väga mõjukas. Nüüd, julgen väita, on ta selgelt tagasi tõmmanud,” ütles Pikaro.

Tarankovi tausta kohta on veel teada, et ta sündis Valgevenes Mogiljovi oblastis ja kui noorsand 1973. aastal pärast sõjaväge Eestisse tuli, asus ta õppima Pärnu merekooli. Ent pole andmeid, et ta oleks kunagi õpitud erialal töötanud. Mainitud on, et ta töötas Klooga pioneerilaagri katlakütjana. Ta oli spordipoiss ja tegeles poksiga, kirjutas Ekspress juba 2003. aastal.

Kuidas Tarankovist sai Eesti allilma juht, on küsimus, millele vastuseks ka kõige staažikamad operatiivtöötajad käsi laiutasid. Seda ei osatud toona selgitada.

Tarankovi usaldati lehe väitel pimesi. Ja seda juba 1986-87. aastast, mil operatiivtöötajad kuulsid esmakordselt kellestki sportlasest Tarankovist.

Erinevalt paljudest teistest endise NSV Liidu territooriumil tegutsevatest allilmajuhtidest polnud Tarankovil ka Venemaal tõsist toetajat. Näiteks tema ametivend Lätis Ivan Haritonov oli tihedalt seotud Venemaa Solntsevo jõuguga.

Kummalisel kombel oli 2003. aastaks Tarankov Eestis vaid korra olnud tõsiselt politsei pihtide vahel.

1993. aastal sai autopommi plahvatuses surma juveeliärimees Genrih Akopjan. Vormiliselt ärimehe turvamisega tegelnud Tarankov oli üks kahtlusaluseid.

Tarankovi kesklinnas Narva maanteel asuva korteri läbiotsimisel leiti jahipüss, raketipüstol ja püstol Taurus kuue padruniga. Lisaks leidus korteris hulk nuge, kinžall, kumminui, operatiivauto vilkur, kaks kuulivesti ning lasersihik. Vahetult enne läbiotsimist pakuti Tarankovile võimalust vabatahtlikult kahtlased asjad ise ära anda. Ta keeldus, väites et midagi niisugust korteris ei leidu.

Tarankov arreteeriti kahtlusalusena. Eeluurimise käigus avastas politsei, et Tarankovi nimele kirjutatud Kaitseliidu liikmepilet, mille oli välja andnud Läänemaa malev ja mille abil legaliseeriti tema relv, oli võltsitud. Võltsitud dokumente oli kasutatud ka Tarankovi nimele kirjutatud Eesti passi vormistamisel.

Paraku on teadlikult võltsitud dokumentide kasutamine ning loata relva ja laskemoona hoidmine ainsad kuriteod, mille politsei tollal tuvastada suutis. Mees pääses pärast üht kuud eeluurimisvanglas vabadusse. Karistuseks määrati 3000 krooni trahvi.

Rohkem pole teda ametlikult milleski süüdistatud.