Ennetähtaegselt vangist vabastatud pettur Liis Haavel astub jälle kohtu ette

 (146)
Liis Haaveli kohtuotsus
Liis Haavel ja Vello Loit.Foto: Ester Vaitmaa

15. oktoobril leiab Harju maakohtus aset istung, mille osalisteks on kurikuulus pettur Liis Haavel ja tema kambajõmmid.

Harju maakohtu esindaja ütles Delfile, et kuna hagiavaldus ei ole avalik dokument, siis peab selle sisu teada saamiseks pöörduma hageja või tema esindaja poole. Kohtu andmetel on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa ning kostjate Haaveli ja Maimu-Milvi Schneideri (endise nimega Loit) esindaja Liis Toomsalu.

Kummagi advokaadiga ei õnnestunud Delfil artikli ilmumise ajaks kontakti saada.

Kohturegistri andmeil on hagi esitatud Maimu-Milvi Loiti, Vello Loiti ja Liis Haaveli vastu tehingu tühistamise nõudes. Muide, tähelepanu väärib ka fakt, et Haaveli kambajõmmid Maimu-Milvi Loit ja Vello Loit on enda perekonnanime nüüdseks vastavalt Maimu-Milvi Schneideriks ja Loit Schneideriks vahetanud.

Seda, et kurikuulus Haavel on jälle tembutama hakanud, kahtlustas juba ligi aasta tagasi Eesti Ekspress, kes kirjutas mullu novembris, et kinnisvaraportaali kv.ee oli ilmunud kuulutus, kus müüdi õdusat merevaatega krunti Viimsi vallas Pringi külas Rohuneeme teel.

"Kinnisvaramaaklerid teavad rääkida, et neid kutsus maatükki müüma end Liiks nimetanud naine. See Lii oli aga ei keegi muu kui Liis Haavel, kes väitis, et on omaniku esindaja ja omanik ise on välismaal, kuid valmis tehinguks Eestisse tulema," kirjutas Ekspress.

Seotud lood:

Kinnistusraamatust selgus toona, et krunt kuulub muuhulgas ka Loit Schneiderile, kes kandis tänavu sügiseni nime Vello Loit. Viimane on aga teatavasti Liis Haaveli kurikuulus elukaaslane.

Ühtlasi tuli välja, et kinnistul oli kaks käsutamise ja võõrandamise keelumärget - üks maksuameti, teine Tallinna linna kasuks.

Harju maakohus vabastas 2014. aasta märtsis Haaveli ennetähtaegselt üheksa kuud enne karistusaja lõppu. Haavel kandis talle 2010. aastal määratud nelja aasta ja kahe kuu pikkust karistust.

Kohus võttis Haavelit enne tähtaega vanglast vabastades arvesse tema tervislikku seisundit ning asjaolu, et tema peres kasvab kolm alaealist last, ka usub kohus, et Haavel on teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus olla seadusekuulekas.

Samas aasta enne seda leidis maakohus Haavelit enne tähtaega vabastamata jättes, et kuigi naine töötab vanglas õmblejana ning on läbinud sotsiaalabiprogramme, siis on teda samas korduvalt vanglas distsiplinaarkorras karistatud.

Süüdistuse järgi pettis Haavel aastatel 2002-2005 välja neli kinnistut, kuus sülearvutit ja ühe mobiiltelefoni ning koos Raivo Palmrega (62) ühelt eakalt mehelt 400 000 krooni.

Haavel on kohtus kinnitanud, et ta ei ole kuritegusid sooritanud, vaid aitas heast tahtest vanainimestel eluga toime tulla - sõidutas neid arsti juurde, käis nende kodudes koristamas ja tõi neile süüa.

2006. aastal mõistis kohus Haaveli samuti süüdi kelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises ning karistas teda toona rahatrahviga.

Vaata videost, mida arvas Liis Haavel pärast esimest süüdimõistmist 2010. aastal: esmalt määrati talle pooleaastane vangistus, seejärel juba määrati ta vanglasse neljaks aastaks. Haavel leidis, et tema süüdimõistmises on süüdi ka ajakirjandus, mis kirjutab temast halba ja sel moel on mõjutatud ka kohtunikku.