Endise riigikogulase tütre jõhkra tapmise eest vangis istuv mees vannub endiselt süütust

 (129)
Ago Ploovits kohtusaalis
Ago Ploovits kohtusaalisFoto: Priit Simson

„Minu süüdimõistmine ei ole õige. See oli õnnetus. Kõik jäljed ja tõendid räägivad selgelt õnnetusjuhtumist,” seisab vanglast tulnud kirjas.

Poolteist aastat tagasi leidis kunagine politseiuurija ja hilisem riigikogulane Ando Leps oma tütre tema Pääsküla korterist üleni verisena.

43-aastane Krõõt Margareta Leps, omaaegne Estonian Airi ja Finnairi stjuardess, lamas teadvusetult põrandal. Ta oli alasti, läbi pekstud ja klaasikildudega lõigutud; ekspert tuvastas hiljem tema kehal vähemalt 60 vigastust. Naise kena korter Pääsküla väikeses korrusmajas oli segamini. Verd oli korteris igal pool: magamistoas, voodis, elutoas, diivanitel, kamina ees, aknalaual, radikal, kolmandas toas, vaibal, jalgrattal, seinal.

Kiirabi viis Krõõda haiglasse, kuid ta suri seal viis päeva hiljem, 21. juunil 2017 teadvusele tulemata, põhjuseks rängad peavigastused: aju-kolju tömp trauma.

Juba sama aasta novembris seisis Krõõda surmas süüdistatav Ago Ploovits Harju maakohtu kohtupingis. Ta ei olnud ennast süüdi tunnistanud eeluurimisel ja raius oma süütust ka kohtus. Kuigi otseseid tõendeid tema vastu polnud, mõistis kohus ta süüdi ja seda otsust kinnitas täielikult ka ringkonnakohus. Mõned kuud tagasi, läinud oktoobris keeldus riigikohus asja menetlusse võtmast ja otsus jõustus.

Siinse õigussüsteemi võimalused on küll ammendunud, kuid Ploovits ei lepi ikka veel - nii potsatas ajakirjaniku lauale kiri, milles Ploovits räägib pikalt, kuidas ta on süütult seitsmeks aastaks vangi mõistetud. Krõõda surm olnud puhas õnnetus, mitte vägivaldne kuritegu.

Sellised kirjad kinnipeetavatelt ei ole midagi ebatavalist. Kui neid uskuda, on Eesti vanglad täis inimesi, kes on kõik täiesti süütud. Kuid mõningad väited kirjas tõmbavad siiski tähelepanu – nende tõelevastavust on lihtne kontrollida. Seega taotles Eesti Päevaleht kohtust antud kriminaalasja toimiku. Avanes üsna jube ja kurb pilt ühe elu lõpust.

Mitte miski, isegi pikk uurijatöö kogemus raskete kuritegude avastamisel ei saa kedagi ette valmistada vaatepildiks, mille osaliseks sai õigusteaduste professor, 81-aastane Ando Leps tol suvehommikul 16. juunil 2017, kui ta oma tütrele külla läks. Oma võtmega korteriukse avanud, leidis ta tütre hinge vaakuvana. Konservatiivse vana mehena ei olnud Lepsil isegi mobiiltelefoni ja nii tormas šokeeritud eakas mees tagasi oma koju, et tütrele abi kutsuda.

Politsei tuvastab kiiresti, et eelmisel õhtul käis ohvri juures külas kaks meest: Ago Ploovits, naise hea tuttav, ja viimase sõber, kes kutsuti tilkuvat köögikraani parandama. Uurimine selgitab välja, et kannatanu jõi koos kahe külalisega alkoholi. Ploovits läks esimesena magama, mõne aja pärast järgnes ka naine. Kraani parandanud sõber lahkus kella 22 ajal korterist ja lasi ukse sneprisse.

Edasise osas on tõendid kaudsed. Südaöö ringis kuulsid naabrid korterist hääli, mis viitasid tülile ja rüselusele. Süüdistatav esines mitmete üksteisele vastukäivate versioonidega sellest, mis toimus korteris pärast seda, kui kraani parandanud sõber lahkus. Põhimõtteliselt väitis Ploovits, et tema magas, ärkas öösel üles, avastas, et naine on kadunud, läks teda korteri pealt otsima ja leidis naise teisest toast põrandalt. Algul kinnitas mees, et ei näinud naise juures üldse verd ja arvas, et joobes naine on põrandale magama läinud, hiljem nentis, et nägi pisikest vereplekki naise ninal, aga pidas seda tühiseks, mistõttu abi ei otsinud. Seejärel süüdistatav enda sõnul lahkus korterist.

Ploovitsa ja tema kaitsja versioon oli, et kui mees oli lahkunud, kakerdas joobes naine mööda korterit ringi ja kukkus igale poole, kuni lihtsalt vigastas ise end surmavalt.

Kohtud selle järeldusega ei nõustunud. Maakohus mõistis mehe süüdi, ringkonnakohus kohtunik Julia Katškovskaja eestvedamisel põrmustas hiljem Ploovitsa apellatsiooni sellise ägeduse ja emotsionaalsusega, mida võib üsna tavatuks lugeda.

Kohus tõdes, et kannatanul tuvastatud kehavigastused ei ole tingitud sellest, et ta purjus peaga tasakaalu kaotades kukkus, vaid naist oli pekstud pähe tömbi esemega, milleks võis olla näiteks klaveritool. Sündmuskoht viitab sellele, et ohver püüdis ründaja eest ära minna, võimalik et roomates ja erinevatest kohtades kinni haarates.

Kuigi korterist leitud klaasikildudelt ei tuvastatud Ploovitsa DNA-d, nentis kohus, et ilmselt viis süüdistatav selle killu, millega ta naist lõikus, endaga kaasa. Naisel olnud lõikehaavad ei saanud aga tekkida sellest, et ta kildudele kukkus. „Klaasikild oleks pidanud selleks seisma ühte serva pidi püsti,” nentis kohus.

Ringkonnakohus tõi välja ka versiooni, miks ja kuidas kuritegu tõenäoliselt aset leidis. „Kohtukolleegium on veendunud, et konflikti põhjuseks oli armukadedus,” seisab otsuses. Armukadedus tekkis Ploovitsas seetõttu, et kui tema magama läks, jäi naine teise külalisega edasi alkoholi tarbima. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et mees ärkas mingil hetkel ja „teda hakkas piinama mõte, mida tema „tüdruk” tema tuttavaga kahekesi nii kaua tegi”. Konflikti käigus hakkas mees naist voodis peksma, naine aga põgenes tema eest mööda korterit. Kohus leidis ka, et Ploovits üritas armukadedusest klaasikilluga naise nägu lõikuda, et teha teda teistele meestele ebameeldivaks.

Mis puutub Ago Ploovitsa kirja Eesti Päevalehele, siis toimik tõendas, et mees esitas meediale lihtsalt hunniku valeväiteid.