Elu Eesti moodi: armukade eakas külanaine lükkas rattaga liikunud konkurendi perroonilt alla
Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas hiljuti kriminaalasja, milles süüdistati eakat naisterahvast teise naise perroonilt alla lükkamises ja sellega kehavigastuste tekitamises.
Mõnevõrra tragikoomiline juhtum leidis aset 2013. aasta 22. märtsil, kui Riisiperes peatus kella 17.10 ajal rong. Rongil viibinud naisterahvas (kutsume teda edaspidi Tiinaks - toim.) astus sõidukilt maha koos jalgrattaga, istus sellele peale ning hakkas vaikselt mööda perrooni väntama. Korraga liikus talle vastu tuttav eakas naisterahvas (kutsume teda edaspidi Mariks - toim.), kes lausus Tiina mäletamist mööda midagi sellist, nagu „kuhu sa jooksed/peidad ennast“ ning lükkas Tiina seejärel koos rattaga perroonilt alla rööbastele.
Mitme tunnistaja ütluste kohaselt karjus Mari perroonilt alla lükatud Tiinale veel järgi, et viimane tahab tema meest endale saada ning viitas maakeeli sõimates Tiina võimalikule vabameelsusele.
Perroonilt jõhkralt alla sadanud Tiinale läksid appi aga mitu sündmust pealt näinud inimest, kes aitasid naise püsti. Jõhkralt kukkunud naisel tuvastati hiljem kukkumisest tekkinud muhk otsmikul, marrastus ninaseljal, marrastus vasakpoolsel jalasäärel ning parema käevarre ja parema käe pöidla valulikkus. Samuti sai kukkumise tõttu kannatada jalgratta korv ja lenks.
Nii kannatada saanud Tiina enda kui ka mitme teise rongil viibinud kohaliku elaniku sõnul olevat kahe naise vahel ennemgi probleeme märgatud ning Mari on Tiinat näiteks varem korduvalt perroonil jälitanud, talle järele kõndinud ja vahel ka ropult sõimanud. Samuti rääkis üks tunnistaja, et teab Maril olevat 20 aastat vanem mees, kuid ta ei usu, et tüli käigus viga saanud Tiina oleks temast huvitatud. Tiinal olevat aga abikaasa juba mõned aastad tagasi surnud ja naisel pealegi tükk aega juba Saaremaalt uus sõbergi. Tiina ise rääkis politseinikele, et Mari helistavat talle pidevalt ja sõimavat ebatsensuursete väljenditega nii telefonis kui ka küla peal.
Mari rääkis aga ülekuulamisel, et tema end kehalises väärkohtlemises süüdi ei tunnista. Mari versioon juhtunust oli selline, et ta käis tol saatuslikul päeval Tallinnas verd andmas, tuli linnast rongiga, väljus peatuses ja läks sõiduplaani vaatama. Ühel hetkel kuulis ta, et keegi hakkas karjuma, "et nägite, mis ta tegi". Mari vaatas selja taha ja nägi, et rongirööbastel seisis nende küla elanik Tiina ning tema kõrval oli jalgratas rööbastel pikali. Tiina osutas karjudes kahtlustatavale Marile, nagu oleks tema midagi teinud. Mari rääkis politseis, et ei tea, kuidas Tiina rööbastele sai ja tema teda sinna ei lükanud ning Mari võis ise kukkuda. Mari väitis ka veel, et Tiina on talle võõras isik ja et ta ei ole Tiinale kunagi helistanud ning tal ei ole temaga probleeme olnud.
Prokuratuur otsustas peale asja uurimist kriminaalmenetluse aga tänavu 10. detsembril lõpetada, kuna asjas puudub avalik menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Veel põhjendas prokuratuur oma otsust asjaoludega, et kahtlustatava näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ja et tegemist on küllaltki eaka isikuga, kes omab püsivat sissetulekut pensioni näol ning kelle on kindel elukoht.
Seega leidis prokuröri abi, et Mari süü ei ole kõiki tõendeid kogumis arvestades suur ning üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole kahtlustatava kohtulik karistamine vajalik, vaid Marit saab mõjutada teda kriminaalkorras karistamata, määrates kohustuse tasuda riigituludesse 65 eurot.
