Välismeedias on kajastatud, et Momo hakkas levima populaarses suhtlusäpis WhatsApp. Skeem on lihtne: võõras konto soovib sinuga kontakteeruda. Kui talle vastata, näeb tema visuaali. Tegu on naisenäolise linnukujulise profiiliga: tegelasel on tohutud silmad ja moondunud suu. Põhimõtteliselt hakkab see saatma sõnumeid, et teda ei tohi ära kustutada ega mitte kellelegi temast rääkida. "Ma tean, kus sa elad; ma tapan su vanemad ära; sa sured peagi" - just taolisi sõnumeid ta saadabki, viidates, mis juhtub, kui temast kellelegi rääkida. Vaadates näiteks Google Play poodi, leiab sealt erinevaid lisaäppe - näiteks "Momo Horror: escape house" ehk mäng, kus tuleb Momo kodust põgeneda. YouTube'is levivad isegi videod, kus noored ise Momot meenutava näomaalingu teinud. Loomulikult kogub taoline sensatsioon populaarsust.

Veebikonstaabel Jana Frolova rääkis väljaandele MK-Estonija, et probleem on kerkinud ka Eesti laste seas. Näiteks saadetakse omavahel "väljakutseid" Momo kontoga kontakteeruma ja suhtlema. "Siin saavad vanemad aidata oma lapsi. Vaadake üle telefonis installitud rakendused, hinnake, kas need on ikka kõik vajalikud igapäevaseks suhtlemiseks," lausus ta. "Algkooliealiste laste jaoks võiks määrata kodureeglid, et telefonile ei installita rohkem kui kolm mängu ja/või rakendust. Kui mõnda rakendust või mängu laps ei kasutagi, tasuks see kustutada, et ei tuleks tarbetuid märguandeid."

Ta soovitas vanematel ka lastega vestelda, öelda, et kui tuleb kõnesid või SMS-e võõrastelt numbrilt, siis esimese asjana peab sellest rääkima vanematele. Ta sõnas, et tasub rääkida rahulikult, mitte ähvardavalt. Näiteks öeldes, et karistuseks telefon võetakse kohe ära, võib sel olla vastupidine mõju. Laps edaspidi end ei ava ehk hoiab vanemate ees saladusi.

Ema sai jälile juhuslikult

Psühholoog Tatjana Listopad märkis MK-Estonija-le, et on äärmiselt oluline õpetada lastele, kuidas internetti turvaliselt kasutada. Ta lisas, et on Momost kuulnud. "Lapsevanemad on selle pärast mu poole pöördunud," nentis ta. Ta tõi näite, et ühele lapsele saatis Momo sõnumi: sa sured nelja päeva pärast! Laps puhkes nutma, õnneks oli ema sel hetkel lähedal ja hakkas uurima, mis juhtus. Nii saigi ta "uuest sõbrast" teada. Psühholoog kordas veebikonstaabli öeldut: oluline on avatud suhtlemine vanemate ja lapse vahel.

Välismeediast artikleid lugedes tuleb välja, et mängu levik ja ka taust - kes neid kontosid teevad ja lastega suhtlevad - pole otseselt teada, sest nagu JOKK asjade puhul ikka: otseselt keelatud taoline "mäng" pole.

Kahjuks on traagilised tagajärjed reaalsed. The Sun kirjutab, et näiteks Argentiinas seostatakse ühe 12-aastase lapse enesetappu otseselt selle mänguga.