Eesti looduses püsib suur tuleoht

 (1)
Eesti looduses püsib suur tuleoht
Päästeamet

Et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng, peab lõkkeplats olema ettevalmistatud - ümbritsetud mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi). Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega. Lõket on keelatud teha lähemal kui 15 meetrit hoonetest ja 30 meetrit metsast, teatas Delfile päästeameti pressiesindaja.

Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Käepärast peavad olema esmased kustutusvahendid (ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad). Lõkkease tuleb uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.

Päästeteenistus ja keskkonnainspektsioon teevad regulaarselt kontrollreide. Kulu põletamise keelust üleastujaid võib oodata rahatrahv kuni 18 000 krooni füüsilisele isikule ning kuni 50 000 juriidilisele isikule. Kulupõlengu põhjustaja tasub ka tekitatud keskkonnakahju. Tuleohutusnõuete rikkumine lõkete tegemisel võib tuua kaasa kuni 12 000 krooni suuruse trahvi.

Sel aastal on toimunud 1007 metsa- ja maastikupõlengut. Kulupõlengu tagajärjel on hukkunud üks ja vigastada saanud samuti üks inimene. Kulupõlengutest on süttinud neli hoonet.