Eesti kaalub pedofiilide keemilist kastreerimist

Täna toimunud kuriteoennetuse nõukogu (KEN) istungil tutvustati nõukogu liikmetele justiitsministeeriumis valminud seksuaalkurjategijate kohtlemise ja ravivõimaluste analüüsi.

Justiitsministeeriumi nõuniku Kaire Tamme sõnul moodustavad seksuaalkuriteod kuritegude koguarvust küll üsna väikese osa, kuid ohvritele ja nende lähedastele põhjustavad nad väga suuri kannatusi, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

“Näiteks eelmisel aastal moodustasid seksuaalkuriteod kogu kuritegevusest vaid ühe protsendi, kuid nendest kannatustest toibumine on pikaajaline ja raske protsess ning sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed kannatanu elule ja tervisele,” selgitas Tamm.

Kahel viimasel aastal on Eestis seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud 101 isikut, neist ligi pooled vägistamiste (sh katsete), ligi kolmandik muude seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, 15 protsenti pornograafiaga seotud süütegude ning veidi vähem kui 5 protsenti lapse­ealise seksuaalse ahvatlemise eest; ligi kolmveerand süüdimõistetutest pani seksuaalkuriteo toime laste vastu.

Tamme sõnul uuriti äsjavalminud analüüsi raames lisaks seksuaalkurjategijate tänasele kohtlemisele justiitssüsteemis ka võimalikke ravivõimalusi, mida tulevikuks kaaluda.

“Üheks otsustamise kohaks ongi erinevad ravimeetodid, mida seksuaalkurjategijate korduvkuritegevuse vähendamiseks kasutusele võtta,” ütles Tamm. “Välisriikide kogemused on näidanud, et enim tulemusi annab kompleksravi.”

Kompleksravi koosneb psühhosotsiaalsetest sekkumistest, milleks on nõustamine ja rehabilitatsiooniprogrammid, ning ravimitega ravist, ehk keemilisest kastreerimisest. Ravimitega ravi kasutatakse näiteks Taanis, Saksamaal, Austrias, USAs.

Ravi vajavate isikute täpset arvu on hetkel keeruline välja tuua, Tamme hinnangul võiks Eestis kompleksravi vajada paar seksuaalkurjategijat aastas, teiste puhul piisaks teraapiast. Ravi eelduseks on isiku enda nõusolek.

“Riigi toetusel ravi saajate peamise sihtrühmana võiks kaaluda laste vastu seksuaal­kuritegusid toime pannud isikuid, kelle puhul eksisteerib suurem risk uue kuriteo toimepanemiseks, mida ilma ravita pole võimalik oluliselt vähendada,” selgitas Tamm.

Seksuaalkurjategijatele ravivõimaluste loomiseks on kavas taotleda raha Euroopa Liidu välisvahenditest.

Praegu võimaldavad seadused kohtul käitumiskontrolli raames määrata süüdimõistetuid ravile, näiteks psühhiaatri vastuvõtule ja sotsiaalabiprogrammidesse.

Lisaks tutvustati KENi istungil justiitsministeeriumis valminud vahistamiste analüüsi ning uuringut ühiskondliku kasuliku töö kohaldamise ja selle mõju kohta retsidiivsusele.