Savisaar väitis tänasel istungil, et sõitis vahetult enne kinnipidamist teiste autodega koos kolonnis ning teetööde tõttu juhid pigem vähendasid kiirust, kui seda lisasid. Samas kinnitasid aga linnapea kinni pidanud politseinikud, et liiklus oli linnapea kiiruseületamise fikseerimise ajal piisavalt hõre, et välistada seda, et peeti kinni või mõõdeti vale sõiduki kiirust.

Savisaare ja politseinike ütlused erinesid tugevalt ka süü tunnistamise osas. Savisaare sõnade kohaselt ei nõustunud ta politseiautos kiiruseületamisega ning palus protokolli lisada märkuse, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud seadet on vaja kontrollida.

Politseinikud ise väitsid aga, et Savisaar keeldus ütluste andmisest. Politseinike sõnul Savisaar kinnitas vaid, et tal on väga kiire, kuna ta peab jõudma koosolekule, kus teda ootab 50 inimest.

Savisaare kohapeal üle kuulanud politseiametnik rääkis ka kohtus, et koostas meerile kohapeal kiirmenetluse protokolli, tutvustas talle selle sisu ning ulatas selle allkirjastamiseks. "Tegelikult näitasin (protokolli - R.V.) kaks korda. Teine kord siis, kui linnapea Siret Kotkaga autos istus," rääkis ametnik. Seega ei olnud ametnik nõus väidetega, nagu oleks Savisaarele protokolli vaid kaugelt näidatud.

Toona linnapea auto kiirust mõõtnud teise politseiametniku sõnul toimus linnapea sõidukiiruse mõõteprotseduur reeglite järgi. Mees rääkis kohtus, et fikseeris nõuetekohaselt auto kiiruse ning andis oma eespool viibivale kolleegile teada auto tundemärgid ja mõõdetud kiiruse. Selle info alusel mehe paarimees ka Savisaare kinni pidaski.

Politseiametnik lisas ka, et erinevalt Savisaare väidetest, kandis ta nõuetekohaselt neoonvesti, mis tegi ta tee ääres nähtavaks.

Advokaat: politseinikud valetasid

Linnapea esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk taotles täna Savisaarele määratud väärteokaristuse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Sirk süüdistas otseselt politseiametnikke valeütluste andmises ning tõi välja, et antud kiirusemõõturiga ei ole võimalik ligi poole kilomeetri kauguselt konkreetset kiiruseületajat tuvastada. Advokaadi arvates ei olnud see võimalik ka seepärast, et liiklustihedus antud teelõigul oli sellel perioodil maanteeameti andmetel väga tihe.

Põhjuseks, miks politseinikud valeütlusi andsid, peab advokaat asjaolu, et riigikohtu eelnevates lahendites on puhkudel, kus menetluse algallikaks on menetlustoimingu läbiviinud politseinik ise, antud õigus kannatajale. Seega leidis Sirk, et politseinikud üritavad varjata fakti, et mõõtmise ja selle järgnenud menetluse viis läbi üks ja sama patrullpolitseinik.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna-Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Karistuseks määrati talle rahatrahv 320 eurot ja lisaks võeti mehelt kaheks kuuks autojuhtimisõigus.

Savisaar vaidlustas aga 22. juunil talle kiiruseületamise eest koostatud protokolli ning vaidluse menetlemise ajal võib ta veel autot juhtida.

Kohus teeb otsuse Edgar Savisaare kiiruseületamise eest määratud otsuse kohta 25. oktoobril.