Haavelist on ilmunud Eesti ajakirjanduses sadu lugusid, ent ikka leidub neid, kellelt nahk üle kõrvade tõmmata. Enamasti kasutab Haavel ära eakaid, kuritarvitades nende heausklikkust, usaldust ja piiratud arusaamisvõimet.

Haaveli kuritegelik minevik ulatub 2002. aastasse, mil ta alustas kinnistute väljapetmisega.

2006

Kolme alaealist last kasvatav Haavel mõisteti esimest korda süüdi 2006. aastal, kui Harju maakohus kinnitas Põhja ringkonnaprokurör Lauri Aasmanni, toona 27-aastase Liis Haaveli ja tema kaitsja Alar Neilandi vahel sõlmitud kokkuleppe ning määras Haavelile kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest 8000-kroonise rahalise karistuse.

Süüdistuse järgi tuli Haavel 2004. aasta suvel Tallinnas 1922. aastal sündinud naise juurde, esitles end Oleviste kiriku juures tegutseva abistamisorganisatsiooni töötajana ja pakkus abi.

Kuuldes, et vanur sooviks kuuldeaparaati, lubas naine selle hankida. Selleks küsis ta enda kätte vanuri passi, mille tõi veidi hiljem omanikule tagasi.

Mõne aja möödudes selgus, et Haavel oli käinud kannatanu passiga mobiilsideoperaatori Radiolinja kontoris ja dokumenti võltsides soetanud endale järelmaksuga mobiiltelefoni. Kuna naine kasutas tehingu tegemisel kannatanu passi, jäi maksekohustus vanurile.

2010

2010. aastal mõistis Tallinna ringkonnakohus Liis Haaveli süüdi kokku kaheteistkümnes kelmuses, lisaks veel varguses, arvutikelmuses ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises. Kuriteod on viiel korral toime pandud kõrges eas isiku suhtes. Kolmes episoodis osales süüdistuse järgi ka Haaveli elukaaslane Vello Loit.

Haavel pettis välja neli kinnistut, kuus sülearvutit ja ühe mobiiltelefoni ajavahemikul 2002.-2005. aastani. Lisaks hiljem, Raivo Palmre abiga pani ta toime eakalt 400 000 krooni väljapetmise.

Haavelile määrati karistuseks neli aastat reaalset vangistust.

Kohus mõistis Haavelilt välja neli tsiviilhagi kokku 440 605 krooni ja 47 senti. Kohus karistas Loiti kelmuse eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga ning Palmret (59) kelmusele kaasaaitamise eest tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Kõigilt kolmelt mõisteti välja ka sundraha 6525 krooni, kaitsjatasud ja ekspertiisitasud.

Haavel on kohtus kinnitanud, et ta ei ole kuritegusid sooritanud, vaid aitas heast tahtest vanainimestel eluga toime tulla - sõidutas neid arsti juurde, käis nende kodudes koristamas ja tõi neile süüa.

2012

Haavel jätkas kuritegude toimepanemist nii pärast varasema süüdimõistva otsuse tegemist kui ka arutatavas asjas vahi alt vabanemist.

Nimelt, enne seda, kui Haavel eelpool mainitud kuritegude eest vangi läks, jõudis ta 2010. aasta augustis ja septembris paruka ja prillidega maskeerituna ning Mirjami nime kasutades vanuri pangaarveltarvelt välja võtta 59 600 eurot sularaha.

Selle eest mõistis Harju maakohus pettuste eest vangis istuva Haaveli 2012. aastal süüdi omastamise eest, mistõttu tema nelja-aastane karistus pikenes ligi kahe kuu võrra.

2014-2016

Vanglamüüride vahel 34-aastaseks saanud Haavel taotles mitme aasta vältel ennetähtaegset vabastamist, kuid kohtud jätsid need määruskaebused rahuldamata kuni Harju maakohtu 6. märtsil 2014 tehtud otsuseni.

Kohus võttis Haavelit enne tähtaega vanglast vabastades arvesse tema tervislikku seisundit ning asjaolu, et tema peres kasvab kolm alaealist last. Naine vabanes 18. märtsil ennetähtaegselt üheaastase katseajaga.

Kahtlused, et Haavel on taas tembutama hakanud, tekkisid sama aasta novembris, kui Eesti Ekspress kirjutas, et kinnisvaraportaali kv.ee oli ilmunud kuulutus, kus müüdi õdusat merevaatega krunti Viimsi vallas Pringi külas Rohuneeme teel.

"Kinnisvaramaaklerid teavad rääkida, et neid kutsus maatükki müüma end Liiks nimetanud naine. See Lii oli aga ei keegi muu kui Liis Haavel, kes väitis, et on omaniku esindaja ja omanik ise on välismaal, kuid valmis tehinguks Eestisse tulema," kirjutas Ekspress.

Kuigi Haaveli osas lõpetati juhtumi vaagimine ära, jäi korduvalt kriminaalkorras karistatud naine kohtuasjaga ikkagi seotuks, kuna ta hakkas oma tuntud kambajõmmi ja elukaaslase Loit Schneideri (endine Vello Loit) esindajaks. Kohtusse saabus ta tundmatuseni maskeerituna.

2016. aasta 26. aprillil tegi Harju maakohus lahendi, milles mõistis õigustühiseks Haaveliga seotud inimeste tehingud ühe vanaproua kinnistuga.

2017

Käesoleva aasta 1. juunil peeti Haavel kinni kahtlustatuna eakatelt raha välja petmises.

Harju maakohus kinnitas täna Haaveli ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppe, millega naine tunnistas end teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises ja arvutikelmuses süüdi.

Uurimisest selgus, et Haavel pettis eakatelt meestelt nende terviseseisundit ära kasutades välja kannatanute pangakaardid ning võttis kontodelt suures summas sularaha välja. Samal ajal kasutas naine valeidentiteeti ning esines sotsiaaltöötajatele eakate kannatanute sugulasena. Ohvritele tekitatud kahju on vähemalt 50 000 eurot.

Haavelile mõisteti liitkaristusena kolm aastat vangistust, millest kuulub koheselt ärakandmisele kuus kuud. Haavel võeti vahi alla 1. juunil ja vahi all oldud 6 kuud loetakse ärakandmisele kuuluva karistusaja sisse. Naine vabaneb homme tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Haavelil on keelatud kannatanuga suhelda ja ta peab kannatanule tasuma 27 260 eurot. Sundrahana peab Haavel tasuma 705 eurot.

Liitu