Demineerimiskeskuse juht: nii mõnelgi staažikal kriminaalil võib granaat kodus käepärast olla

 (27)
Arno Pugonen ja demineerimiskeskus
Foto: Vallo Kruuser

Hiljuti Lasnamäe korteris toimunud granaadirünnak näitas selgelt, et nii mõnelgi staažikamal kriminaalil võib veel nõukogude vägede ajast olla lauasahtlis mõni granaat, rääkis demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.

Delfile antud intervjuus tõdes päevast päeva erinevate lõhkekehadega kokku puutuv Pugonen, et enamik Eestis liikvel olevaid granaate on peamiselt pärit ajast, kui Nõukogude Liidu väed siit lahkusid.

"Demineerimiskeskus on sellel aastal teinud kahjutuks üle 300 granaadi. Ja kui me võtame nüüd need, mida on 20 aasta jooksul justnimelt kriminaalsel teel kasutatud, siis rõhuv enamus sellest pärineb kahjuks endise Nõukogude Liidu armee varudest. Ehk kui see armee siit välja liikus, siis küll neid müüdi, visati ära, pandi kuhugi ära ja paratamatult staažikamal kriminaalil võib veel nii mõndagi sellest ajast kodus olla," ütles Pugonen.

Ründegranaadid ja kaitsegranaadid

Pugoneni sõnul on levinuim granaatide liigitus ründe- ja kaitsegranaadid, kusjuures ründegranaadi sõna ütleb ise ära, milleks see on mõeldud - ründamiseks. "Ehk sisuliselt sõjategevuses üks pool liigub tavaliselt edasi ja kasutab granaati vaenlase sekka viskamiseks. See tähendab seda, et granaat peab maksimaalselt tekitama kahju, aga võimalikult väiksel alal, sest viskaja ise ei tohi vigastada saada," kirjeldab Pugonen.

Seotud lood:

Kaitsegranaat seevastu teeb suures raadiuses kahju, ent seda heidetakse tavaliselt varje tagant. See toodab küll kolm korda rohkem kilde, ent ka suuremal maa-alal, seega need killud hajuvad.

Mis puutub aga Lasnamäel toimunud juhtumisse, siis ei ole tegelikkuses Pugoneni sõnul vahet, kas tegemist on ründe- või kaitsegranaadiga, sest korterisse heidetuna teevad mõlemad palju kahju.

Loterii eluga

Granaatide poolt põhjustatud vigastuste ulatus oleneb demineerimiskeskuse juhataja sõnul aga paljudest teguritest: kuhu lõhkekeha täpsemalt kukub, millal seda märgati, mida tehti pärast  märkamist jne.

"Granaat ei ole nagu automaatrelv, mis laseb ühesuguseid kuule ja need lendavad ühesuguselt sirge trajektoori ja algukiirusega. Granaadil tekivad tuhandeid kilde, mis kõik on eri suuruse, kuju ja trajektooriga. Ja teine asi: oleneb palju ka sellest kuhu tabamus saadakse. See on tegelikult loterii eluga - kas rasked vigastused, kerged vigastused, surm või eluga pääsemine," selgitas Pugonen. 

Kõikide lõhkekehade puhul aga siiski Pugoneni sõnul üks kuldreegel see, et mida lähemal sa oled, seda suurem oht vigastusteks.

Esimene asi - viska end pikali ja poe peitu

Mida teha aga siis, kui sind tõepoolest granaadiga rünnatakse? Esimese asjana soovitab Pugonen ennast kildude vältimiseks pikali visata ning võimalikult tugeva füüsilise tõkke taha varjuda.

"Näiteks seina, laua, kapi taha. Muidugi on alati võimalus ka rikošettideks, aga kui sa saad kuhugi varjuda, siis see kindlasti peatab kilde mõnevõrra," ütles demineerimiskeskuse juht.

Kui aga inimesed peaksid tänavalt leidma või kuskil märkama mingisugustki lõhkekeha, siis kohe kindlasti ei tohiks seda Pugoneni sõnul ise näppima minna, vaid teatada sellest telefonil 112.

"Seletus hästi lihtne: lõhkekeha kui selline, selle kallal on vaeva näinud teadlased, tehased, instituudid ja meeletult palju tarku inimesi ning seda vaid ühel ainsal eesmärgil - kuidas inimene ära tappa. Ja minna sellist asja torkima, mis on mõeldud inimese tapmiseks, see on nagu minna haikala õrritama ja lõua alt sügama ning seegi ei oleks nii ohtlik tegevus, kui lõhkekeha puudutamine," ütles Pugonen.

Läinud reedel veidi enne keskööd plahvatas Tallinnas Lasnamäel Paekaare 40 asuva maja kööki visatud ründegranaat. Plahvatuse hetkel köögis viibinud kolm inimest said vigastada, ent hukkunuid õnneks ei olnud. Politsei sõnul oli tegu köögis viibivatele inimestele suunatud rünnakuga, ent millest väidetav olmetüli alguse sai, pole seni teada.

Praeguseks on alustatud kriminaalmenetlust mõrvakatse tunnustel. Lõhkekeha viskamises kahtlustatava 50-aastase mehe said kapo töötajad eile Harjumaalt kätte.