DELFI FOTOD: Noore mehe vabasurm otse politseimaja õuel paneb küsima legendaarse kommivabriku korstna ohutuse kohta


Kommivabriku korsten politsei parklas
Foto: Ilmar Saabas

Veebruari lõpus toimus Tallinnas kurb sündmus: noor mees ronis otse Põhja prefektuuri maja õuel asuva korstna otsa ja hüppas ennast sealt surnuks. Kuigi antud juhtumi puhul oli tegu ette planeeritud teoga, siis tegelikult peaksid selliste kõrgemate objektide omanikud hoolitsema nende ligipääsetavuse ja turvalisuse eest ning inimesed kindlasti ei tohiks üritada sarnastes kohtades ronida.

Pühapäeval, 28. veebruaril kella 12.15 ajal sisenes üle aia Pärnu maantee 139 parklasse mees, kes suundus otse politsei- ja piirivalveameti hoone juures oleva 1950ndate aastate lõpus ehitatud korstna juurde, ronis redelit mööda üles ning hüppas sealt alla. Mees suri saadud vigastustesse koheselt.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul on olemasoleva info põhjal alust arvata, et mees oli enesetappu kavandanud ning traagilise juhtumi toimumispaik jäi tema tavapärasesse liikumispiirkonda. Mehel varasemalt politseiga kokkupuuteid ei olnud ning politsei avaldab kaastunnet hukkunu lähedastele.

Fotod tehtud paar päeva ja nädal pärast juhtunut:

Kuigi antud juhtumi puhul oli tegu noore mehe kurva otsusega, mille ärahoidmiseks ei olnud praegustel andmetel suurt midagi teha, siis jäävad õhku ikkagi mitmed küsimused: kuidas on võimalik üldse pääseda märkamatult politsemaja õuel asuva objekti otsa, kui palju selliseid ohtlikke objekte meil on ja kes nende turvalisuse ning seisukorra eest vastutab?

Vabriku jäänuk

Korsten, millest jutt käib, ehitati juba 1957. aastal, kui aadressil Pärnu maantee 139 valmis toona kondiitritööstusettevõte Uus Kalev. Aasta hiljem liideti sellele ka vabrik Karamell, mistõttu sai sellest piirkonna üks uhkemaid tootmisettevõtteid. Läheb mööda üle 50 aasta ning erinevate protsesside tulemusena otsustab Eesti au ja uhkus, Kalevi kommivabrik, 2000-ndate aastate alguses oma tootmise viia Rae valda Põrguväljale.

Pärnu maanteele maha jäänud Kalevi kommivabriku tehasekvartali väljaarendamiseks korraldatakse aga arhitektuurivõistlus ning kogu piirkond tehakse korda. 2003. aastal koliski toona Tallinna politseiprefektuuri nime kandnud asutus Pärnu mnt. 139 asuvasse hoonesse sisse. Korsten jäi aga endiselt püsti ning see asetseb maja juures oleval parkimisplatsil.

Korstna asukoht:

Hoonete kompleksist on aegajalt avalikult juttu, kuid suurem kära tekkis mullu sügisel, kui see vahetas omanikku. Toona ei soovinud asjaosalised ning isegi siseministeerium ostu eriti avalikult lahata, kuid lõpuks siiski selgus, et uus omanik on Prantsusmaa pealinnas Pariisis paikneva peakorteriga rahvusvaheline kinnisvarafond, mida esindab Eestis firma PBG Holding Invest OÜ. Prantsuse investeerimisfondi nõustas toona aga tehingu tegemisel Colonna Kinnisvara ja ka hoone edasine haldus pidi ka jääma Colonna meeskonnale.

Siiski teatab Colonna Kinnisvara esindaja Triinu Reinold, et korsten asub tegelikkuses kolmandal kinnistul, mille aadressiks peaks olema Karamelli tn 3 ning mis ei kuulu PBG Invest Holding OÜ-le.

Segadused haldajaga

Kinnisturaamatu näitas umbes nädal aega tagasi päringut tehes, et Tallinnas alles paar aastat tagasi Karamelli nime saanud tänava aadressi nr 3 omanikeks on mitu firmat. Toona aga vastasid sisuliselt kõik need ettevõtted, et nende haldusalasse see objekt ei kuulu.

Politsei logistikabüroo andmetel on objekti haldajaks OÜ Raldon, mille omanik on Oliver Kruuda kunagine äripartner Mati Tusov. Avalike kontaktide kaudu ei õnnestunud aga mitmekordsel proovimisel ettevõtte esindajatega artikli ilmumise ajaks kontakti saada.

Muinsuskaitse alla ei kuulu

Tallinna linnaplaneerimisameti muinsuskaitse spetsialist Artur Ümar rääkis Delfile, et korsten muinsuskaitse all ei ole, mis tähendab, et tegelikult võib omanik selle ka maha lammutada. "Küll võibolla on mõnel koosolekul kunagi tehtud ettepanek see kuulutada tähiseks, kuid ka sellisel juhul ei kehti sellele piiranguid," lisas Ümar.

Ka linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsner kinnitas, et mingisuguseid eritingimusi sellele korstnale ei laiene ning nimetatud objekt peaks olema omaniku vastutusel. Objektide ohutuse ja järelvalvega tegleb Palsneri sõnul aga munitsipaalpolitsei.

Mupo pressiesindaja Meeli Hunt ütles Delfile, et ehitusseadustiku kohaselt peab tegelikult järelvalvet Tehnilise Järelevalve Amet ning omanik ise. Kusjuures omaniku kohustus on Hundi sõnul tagada ka piisav takistus või territooriumi piiramine, et võõrad ei pääseks ohtliku hoone või objektini.

"Tehnilise Järelevalve Ametini ei ole jõudnud infot selle kohta, et kõnealune korsten kujutaks inimestele ohtu oma mehhaanilise stabiilsuse või muude ehitustehniliste näitajate tõttu," ütles ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.

"Näeme siin probleemi pigem inimese vääras käitumises - minnakse sinna, kuhu minek on keelatud ja ohtlik. Sageli eiratakse ka seda, et ehitisele või selle osale on piirdeaed, ohulint vms ümber pandud," lisas Võlma.

TJA sõnul ei ole neil ülevaadet selle kohta, kui palju just konkreetselt selliseid vanu korstnaid Tallinnas ja mujal Eestis on.