Öösel kell 3 sai politsei väljakutse Telliskivi tänavale, kus oli lastud kahte taksojuhti. Kokku oli laskja teinud 11 lasku püstolist TT. Politsei ning kiirabi saabusid sündmuskohale viie minutiga. Hiljem ilmnes, et ühes taksos viibis tagaistmel kuriteo tunnistaja, kes kutsus politsei ning elustas lastud taksojuhti.

Öötundidel ning hommikupoolikul tegutsesid Telliskivis kriminalistid, et koguda juhtunu kohta asitõendeid. Tänav oli liiklusele suletud ning mitmed hooned lindiga ümber piiratud. Paralleelselt tegutses politsei laskja elukoha ning teiste temaga seotud aadresside kontrollimisega. Sündmuskohal viibisid Põhja prefektuuri operatiivjuht Janek Laaneväli, kes lubas veel enne kella 9 ajakirjandusele, et politsei annab endast kõik oleneva, et tulistaja kiirelt tabada.

Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik kirjeldas hommikul, et sündmuskohal on näha mitmeid politseiautosid ja üleni valgetes riietes kriminaliste ümber kahe takso, millest üks on Takso 24 kirjadega. Tema sõnul tehakse perimeetrit Telliskivi tänaval üha laiemaks ja uudistajaid aetakse sündmuskohalt eemale. Algatati kohe ka kriminaalmenetlus, mida juhib Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Katrin Pärtlase. Pärtlase lausus hommikutundidel: „Võime juba esialgse info pinnalt kinnitada, et pärast kahtlustatava tabamist, taotleb prokuratuur tulistaja vahi alla võtmist,“ lisas prokurör Pärtlas. Menetlust alustati mõrvakatse paragrahvi alusel.

Videod peamiseks asitõendiks

Telliskivi loomelinnaku haldusjuhiga ühendust võttes, rääkis ta, et andis turvakaamerate salvestused üle politseile. Just nendest videotest saigi menetluse võtmetõend, mille alusel prokurör Pärtlas hiljem ütles, et kahtlus leidis kinnitust just tänu selgele kaamerasalvestusele.

Delfi suhtles ka teiste äridega, mis Telliskivi tänavale jäävad. Tasub märkida, et vastas asuva Telliskivi 57 ärihoone tänavapoolne kaamera ei töötanud ning ümbritsevadel majadel polnudki kaameraid või olid suunatud vaid oma klientidele ning mitte tänavale.

Samal ajal kui ajakirjandus püüdis teada saada nii hukkunud taksojuhi isikut - selleks osutus 32-aastane Maksim - ning arvatava tulistaja persooni, toimusid üle Tallinna haarangud. Hiljem kirjeldas Põhja prefekt Kristian Jaani, et käidi kontrollimas nii transpordisõlmesid, et veendada selles, kas kahtlusalune pole maalt lahkunud ning käidi ka tulistaja koduste juures teda otsimas.

Isik tuli avalikuks

Politsei tegi tulistaja isiku avalikuks keskpäeval. 30-aastane Raivo, kellele hiljem pandi juurde ka perekonnanimi Jürimäe. Avaldati ka teised tundemärgid: eesti keelt rääkiv, tumedapäine, ligi 175 cm pikkune saleda kehaehitusega. Seljas oli tal saatuslikul ööl musta-valge triibuline särk.

Raivo Jürimäe töötas taksojuhina ettevõttes Vaba Takso, kuid ka enne seda oli tal värvikas karjäär: mees oli ametit proovinud nii kaugmaa autojuhina Eestis kui ka Rootsis, vangivalvurina Tallinna vanglas ning kukkunud välja Sisekaitseakadeemiast.

Tema endine tööandja rääkis Delfile, et mees oli agressiivse sõnakasutusega ning kuigi ta füüsiliselt kellelgi viga ei teinud, tegi ta oma kolleegidele suisa tapmisähvardusi. Tema eelmine töösuhe lõppes 2018. aasta lõpus. Omavahel jäid klaarimata võlad ning endine tööandja Eincar OÜ pöördus kahjunõudega tänavu kevadel Jürimäe vastu kohtusse. Kohtumenetlus lõpetati kompromissiga ning mees pidi tasuma 700-eurose kahjunõude.

Mehe endised koolikaaslased kommenteerisid, et tegemist oli vaikse ja omaette hoidva inimesega. Kuigi ta oli tulise keelepruugiga, ei olnud tal teadaolevalt probleeme alkoholi või narkootikumidega. Mehe karistusregister oli samuti puhas. Siiski ei osanud mitte keegi rääkida sellest, kas mehel oli probleeme lähedastega, mõni 700 eurost suurem tasumata võlg...

Jäljed viisid Nabalasse

Pärast Raivo foto avalikustamist hakkas politseisse tulema ohtralt vihjeid mehe võimaliku asukoha kohta. Politsei kontrollis mitmeid vihjeid ning viimaks laekus kõne Nabala külast Harjumaal. Hädaabinumbrile helistas meesterahvas, kes teatas, et nägi Raivo fotole ning isikukirjeldusele vastavat inimest istumas Nabala bussipeatuses, käes relv. Helistaja käis ka lähemalt uurimas, kas tegemist on Raivoga, veendus ka selles, et klappisid ka rõivad, mis tal seljas olid. Saades aru, kellega tegu, tegigi mees kõne politseisse ning lahkus ise sündmuskohalt.

Kõnele reageerisid politseinikud. Kristian Jaani kirjeldas, et kohale saabunud patrull veendus samuti koheselt, et bussipeatuses konutas üle Eesti tagaotsitav Raivo Jürimäe. Jürimäel tekkis politseipatrullidega silmside. Mõne hetke vaadati üksteisele otsa, patrullpolitseinik silmas mehe käes relva ning siis sooritas Jürimäe enesetapu.

Kuriteo motiiv arusaamatu

Prokurör Katrin Pärtlase ütles, et seoses isiku surmaga menetlus lõpetatakse. Siiski soovitakse enne menetluse lõppu välja selgitada põhjus, miks Jürimäe relva haaras ning 32-aastase ametikaaslase maha lasi ning teise üliraskes seisundis haiglasse saatis. Oli see klaarimata võlg? Taksomaffia tegevus? Mõni lahendamata tüli isiklikus elus? Või lasigi Jürimäe ilma motiivita, täiesti suvaliselt ja valimata, teise inimese maha?

Ajakirjanikud küsisid sündmustele järgnenud pressikonverentsil, mis toimus Jürimäe elus tema viimastel päevadel. Politsei sõnas, et lähedastega on suheldud, kuid täpsemalt ei soovita kommenteerida, millised need suhted olid või mida mees paari päeva jooksul tegi.

Mehe register oli ju näiliselt puhas - vaimset ebastabiilsust politsei ei kahtlusta, sest mehele oli väljastatud relvaluba ja vaid üks liiklusrikkumine ei tee ju kellestki mõrvarit.

Siiski seisab nüüd uurijatel ees töö, et panna sekundi täpsusega paika sündmused, mis täna öösel Telliskivis hargnema hakkasid. Pärast laskmist Balti jaama suunas põgenenud Jürimäed enam elavate hulgas ei ole, mistõttu on uurijate töö sedavõrd keerulisem.

Noorena oli Jürimäe tagasihoidlikuma eluviisiga

Jürimäe üks Kehtna põhikooliaegne koolikaaslane märkis, et säärane uudis Jürimäe kohta tuleb üllatusena. "Koolis ei viidanud küll miski sellele, et võiks nii käituda," märkis ta. Jürimäed kirjeldas koolikaaslane tagasihoidliku ja igati normaalsena. Sama tõi välja teine koolikaaslane.

"Nii palju, kui ma mäletan, oli tegemist vaikse ja tagasihoidliku poisiga, kes millegi poolest silma ei jäänud," sõnas ta. Koolikaaslane lisas, et ehk polnud Jürimäel küll kõige terasem, aga sai kõigega koolis hakkama ning probleeme tal polnud.

Ta märkis, et kuigi sellest, millal nad Raivoga ühes klassis õppisid on üle kümne aasta möödas, siis tundis ta klassivenna kohe pildilt ära. "Kui ma uudistes tema pilti nägin, siis see võttis ikka üdini seest läbi hetkeks. Tundes ja mäletades teda kunagisest asjast, on see paras pauk," nentis ta.

Pärast Kehtna kooli läks Jürimäe Rapla täiskasvanute gümnaasiumisse, mille ta 2009. aastal lõpetas, sealt edasi viis tee mereväe ajateenistusse ja sisekaitseakadeemiasse. Mereväe teabeohvitser Karl Alfred Baumeister kinnitas, et Jürimäe oli 2013. aastal mereväes ajateenistuses, kus ta spetsialiseerus autojuhi erialale. "Teenistuses probleeme ei olnud," märkis Baumeister. Üks tollane koolikaaslane tõdes sarnaselt põhikooliaegsetele kaaslastele, et midagi Jürimäest väga meeles ei ole. Ainsana meenus Jürimäe ülbe iseloom.

Jürimäed paistis julgeolek huvitavat, kuna läks ka sisekaitseakadeemiasse õppima. Seda kooli ta ei lõpetanud, vaid lõpueksamid jäid sooritamata. Jürimäe tegi ka relvaloa, milleks tuleb läbida psühholoogiline test. Selle sooritas Jürimäe edukalt. Lisaks töötas Jürimäe mõnda aega vangivalvurina.

Einar Avastu juures töötades läksid asjad aga hapuks. Jürimäe oli veoautojuht kaugematel marsruutidel. Kuigi seal pidas Jürimäe vastu alla aasta, jäi ta enda ülemusele meelde.

"Ta käitus kummaliselt, tema kõnepruuk oli vägivaldne," rääkis Avastu. Peale selle ei saanud Jürimäe läbi oma kolleegidega ning ähvardas neid vägivalla või suisa tapmisega. Viinaviga Avastu hinnangul Jürimäel küljes polnud. Töösuhe lõppes, kui Jürisalu enam ühel päeval ametipostile kohale ei ilmunud.

Jürimäe soovis mitmel korral politseinikuks saada, kuid ei läbinud taustakontrolli. Väidetavalt kehtis Jürimäel vaid "tema õigus", seetõttu sai ta sisekaitseakadeemias ka hüüdnime Väike Napoleon. Jürimäe soovis saada patrullpolitseinikuks, kuid mehe kompromissitu iseloom mattis selle unistuse kiirelt.

Politsei andmete kohaselt Jürimäe neid taksojuhte ei tundnud, keda ta tulistas. Üks staažikas taksojuht mainis, et ka taksojuhtidele tuli see üllatusena. "Eks ikka on teatud hõõrumine äpitaksojuhtide ja ametlike taksojuhtide vahel," selgitas ligi 20 aastat taksonduses töötanud mees. "Jürimäe töötas aga vist ju plafoonitakso heaks, samamoodi on need mehed, keda ta tulistas, ametlikud taksojuhid," arutles taksojuht. Ta märkis, et kui väiksed konfliktid on tulnud ette ametlike ja rakenduste abil vajalike paberiteta sõitvate taksojuhtide vahel, siis säärane arveteklaarimine on igal juhul arusaamatu.

Video sündmuskohalt:


Põhja prefektuuri operatiivjuht Janek Laaneväli ja Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Katrin Pärtlase intervjuu:

Delfi lugeja video vahetult pärast politsei saabumist sündmuskohta kell 3 öösel:

Delfi blogi sündmustest: