"Batja" Dikajev võttis muidu teistele käske jaganud brigadiri ette nagu poisikese: "Ja sina ka, t**a, ära lobise paremale ja vasakule, ra**k!"

 (70)
Kõnede väljavõtted näitavad kamba hierarhiat ja sidemeid teistega
"Batja" Dikajev võttis muidu teistele käske jaganud brigadiri ette nagu poisikese: "Ja sina ka, t**a, ära lobise paremale ja vasakule, ra**k!"
Foto: EPL/Delfi/Kollaaž

Kohtus avaldatud pealtkuulatud kõnede salvestused näitavad, kuidas toimis allilmaga seotud Haron Dikajevi jõugus hierarhia ning millised suhted valitsesid jõuguliikmete ja ka teiste kuritegelike ühenduste liikmete vahel.

Kolmapäeval jätkus Harju maakohtus arutelu süüdistuse kohaselt allilmas kõrgel kohal oleva Haron Dikajevi ja tema väidetavale kuritegelikule ühendusele süükspandavate tegude üle. Esimest korda tulid avalikult mängimisele politsei poolt pealtkuulatud kõned, kus Dikajev ise ning tema jõugu liikmed omavahel suhtlesid.

Riigiprokurör Vahur Verte rõhutas kolmapäeval kohtus, et ette mängitud kõned näitavad selgelt, kuidas oli jõugus hierarhia välja kujunenud. Tõepoolest, kohtusaalis ette mängitud salvestustelt nähtus, et kui oli vaja probleeme lahendada või mingisuguseid ülesandeid täita, siis käis kõik vastavalt kõigi poolt aktsepteeritud käsuliinile.

Näiteks võib tuua kõnedes "kiilakaks" hüütud Sergei Niinemetsa ning Jevgeni Podolinski omavahelist suhtlust, mis toimus 2012. aasta novembris. Kui käibemaksuskeemi üheks ajuks peetav Niinemets soovis jõugu hierarhias vaid Dikajevile endale alluva "brigadir" Sergei Džavakjaniga ühendust saada, sai ta seda teha telefonis vaid läbi Jevgeni Podolinski. Niisiis põrgatasid mehed järjest telefonikõnesid, kus Niinemets andis sõnumi edasi Podolinskile, et see edastaks selle omakorda Džavakjanile. Sõnumeid tuli ka vastupidi, Džavakjanilt läbi Podolinski Niinemetsale.

Seotud lood:

Kolmapäevasel istungil ettemängitud kõnedes lahendati enamasti nö jooksvaid küsimusi - et vaja minna kuhugi või kohtuda kellegagi kuskil ja (pange tähele, kuna see koht on hilisema mõistmisel tähtis) Džavakjan andis sageli neid suhteliselt kindlal ja isegi käskival ning üleoleval toonil.

Lisaks jõugu omavahelisele suhtlusele tabas aga politsei kõnesid, kus suheldi ka teiste allilmaga seotud liikmega ja seda otse vanglamüüride vahel. Nimelt helistas Džavakjan korduvalt 2012. aastal vanglas toona karistust kandvale Sergei Normanovile. Kuigi tema nimi ei paista esialgu midagi ütlevat, siis Normanov oli üks neist, kes kandis tol hetkel talle mõistetud kaheksa aasta pikkust vanglakaristus Tallinna ekslinnapea Mait Metsamaa palgamõrva vahendamise eest. Selle kuriteo eest 2011. aastal vabanedes pöördus Normanov aga vahepealse aja eest raha nõudes turujuhtidega tülli ja viis täide uued kuriteod, mistõttu ta pandi 2012. uuesti vangi.

Nüüd oli aga politseil pealtkuulatud kõned, kus Džavakjan helistas vanglas istuvale Normanovile, kellel tegelikult ei oleks pidanud seal telefoni olema. Kõnede sisuks oli peamiselt niisama jutt elust-olust üldisemalt, samuti päriti hetkel vanglas kaheksa aasta pikkust vangistust kandva jõuguliikme Andrei Jermolajevi (hüüdnimega "Molodoi" ehk "Noor") kohta.

Väljavõte ühest sellisest kõnest (tõlgitud eesti keelde):

DŽAVAKJAN: Aga hommikul ma juba läksingi, „noorel“ oli ju kohtuistung
NORMANOV: Ahah, ja mis siis?
DŽAVAKJAN: Kaheksa aastat.
NORMANOV: Anti kaheksa?
DŽAVAKJAN: Ugu.
NORMANOV: Mine metsa, pandi kohe kinni või veel…

Lisaks jõugu omavahelisele hierarhiale ja sidemetele teiste kuritegelike jõududega, näitasid kohtus avaldatud telefonikõned ka jõugus endas valitsevaid suhteid ning seda, kui karmikäeliselt Dikajev kampa juhtis.

Nimelt mängiti kohtus ette seeria telefonikõnedest, kus Dikajev, keda telefonikõnedes tihti hellitavalt "batjaks" ("isakeseks") hüüti, helistas tema alluvuses töötavale brigadir Džavakjanile ja päris ühe võtme kohta. Kui Džavakjan ei osanud suurt selle peale kosta, sai ta jõhkra sõimu osaliseks. Kusjuures Džavakjan Dikajevile midagi vastu öelda ei julenud ja tema hääletoon oli Dikajeviga rääkides erinevalt varasematest kõnedest, kus ta ise teistele käsklusi jagas, väga leebe ja alandlik.

Väljavõte ühest sellisest kõnest, kus Dikajev enda brigadiri kallal võttis. Dikajevi toon selles kõnes oli käskiv ja hääl kõrgendatud, samas Džavakjan vastas alandlikult (tõlgitud eesti keelde):

DŽAVAKJAN: Haron, ma ju ütlesin!
DIKAJEV: Ai, raisad, et ma, p**si, seda ka ei näeks seal, t**a, hapu näoga. Ja sina ka, t**a, ära lobise paremale ja vasakule, ra**k!
SERGEI DŽAVAKJAN: Haron, ma ei ole üldse veel kedagi näinud!
HARON DIKAJEV: Ma kordan sulle veel kord, t**a!
SERGEI DŽAVAKJAN: Hästi.
HARON DIKAJEV: Pole vaja seal keelt teritada, t**a!
SERGEI DŽAVAKJAN: Hästi, sain aru.
HARON DIKAJEV: Käid, t**a, häälestad pilli, ra**k, ja enda oma läheb häälest ära na**ui!

Seda, et brigadir Džavakjanile jäi vestlus Dikajeviga hingele, näitab tema hilisem kõne samuti kohtu all olevale Irina Sõssujevale. Selles vestluses kurtis Džavakjan naisele Dikajevilt saadud peapesu ning rääkis, mida ta tegelikult jõugu liidrist arvab. Muide, kui kohtus see kõne ette mängiti, viskas Dikajev terava pilgu temast paar meest eemal istuva Džavakjani suunas.

Väljavõte sellest kõnest (tõlgitud eesti keelde):

DŽAVAKJAN: Sa kuulsid, jah?
SÕSSUJEVA: Mida?
DŽAVAKJAN: Närvilisi karjeid.
SÕSSUJEVA: Ei, ei kuulnud, vist. Käisin pesus sel ajal.
DŽAVAKJAN: Vist, jah.
SÕSSUJEVA: Mis siis (sõnadest ei ole võimalik aru saada)?
DŽAVAKJAN: Noh, röökis. Ta helistas mulle just.
SÕSSUJEVA: Jah, miks ta siis on selline/mis tal siis viga on?
ŽAVAKJAN: Ei noh, ei meeldi, kuidas ma Rašidiga käitun.
SÕSSUJEVA: A mis Rašidiga on?
DŽAVAKJAN: No, talle ei meeldinud, kuidas ma temaga käitun, seepärast karjubki.
SÕSSUJEVA: Mis on siis? Kas sa käitud temaga halvasti siis?
DŽAVAKJAN: Mina, ei, ma ei käitu halvasti, ma käitun inimesega nii, kuidas ma tahan temaga käituda. Nii nagu tema, noh, nagu mina, nii nagu ta seda väärib, nii käitungi.

Seega võib öelda, et istungil avaldatud telefonikõned tõid selgelt välja suuri käibemaksupettusi ja muid kelmusi läbi viinud jõugus valitsevad jõujooned. Samuti andis see signaali, et omavahel suheldi ka teiste kuritegelike ühendustega. Prokurör Vahur Vertegi ütles kuu alguses toimunud avaistungil, et seoseid teiste jõukudega nähtub kohtus avaldamisele tulevates materjalides veelgi.

Süüdistus

Tänavu 22. jaanuaril esitas riigiprokuratuur süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks 50-aastase Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.

50-aastast Haroni süüdistatakse aastaid tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuhu kuulus lisaks temale 12 meest, neist enamikku on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, teatas riigiprokuratuur. Viit inimest süüdistatakse kuritegeliku ühenduse tegevusele kaasaaitamises.
Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega.

Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Läti ja Leedu Vabariigile sadade tuhandete eurode ulatuses kahju. Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.

Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid. Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistatakse selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni mullu aprillis ja juunis. 50-aastane Haron peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju Maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla. Lisaks Haronile viibivad käesoleva kriminaalasja raames täna vahi all veel neli süüdistatavat.

Lisaks Haronile süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises Sergei Džavakjan (44), Tanel Mandelkorn (34), Grigori Babatõi (37), Vitali Kaer (30), Sergei Niinemets (41), Eduard Oleinik (49), Jevgeni Podolinski (37), Sergei Primak (41), Robert Raag (41), Dmitri Sidorenko (45) ja Arturi Simonov (26).

Eelmistele lisaks astusid kohtu ette kelmuses süüdistatuna Aleksandr Varlamov, Aleksandr Dmitruk, Aleksandr Nikolajev ja Valeri Dementjev ning omavolilises sissetungimises süüdistatuna Irina Sõssujeva ja suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatav Andrei Jermolajev.

Kriminaalmenetlust alustati 2012. aasta lõpus, seda viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.
Kohtus süüdimõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest viie- kuni viieteistaastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.