„Kui tema ka eluaegset karistust ei vääri, kes siis veel?" küsis Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar. Seda, et tapmine oli piisavalt jõhker ja piinav, mille eest kohus saaks määrata eluaegse vanglakaristuse, leidis ka kriminaalanalüütik ja legendaarne politseinik Koit Pikaro.

Saar märkis, et advokaadi ülesanne on kõnealuse juhtumi puhul leida asjaolusid, mis Bajuki käitumisviisi õigustaksid. „See on kvalifitseerimise küsimus. Küsimus on, kas ta saab eluaegse või ei saa. Muu üle rääkida ei saa," ütles Saar. „Minu meelest oli viis piisavalt jõhker ja piinav. See kurikas polnud tal kogemata kaasas, see viitab raskendavatele asjaoludele."

Koit Pikaro sõnul ei saa uurijatele ette heita, nagu poleks materjali põhjal võimalik öelda, et tegemist oli jõhkra ja piinava tapmisega, sest asjaolud viitavad jõhkrusele: „See on klassikaline kurjategija taktika osa. Jõhkrusest räägivad tapmise olud. Ta võtab kinni mallist, et puhtsüdamlikult kahetsedes võib karistus tulla leebem."
Pikaro märkis, et kuigi ta ei taha otsust kohtule ette kirjutada, oleks kõnealuse juhtumi puhul õiglane karistus eluaegsest karistusest veel rangem meede: „Ma ei näe mingit põhjust eluaegset mitte määrata. Tegu ei olnud juhusliku noalöögiga või muu taolisega, juba kurika kaasavõtmine viitab sellele. Kuigi nii pole ilus öelda, aga kurikaga viisakalt tappa ei saa."