Arestimaja töötaja purjutaja surmas süüta

Riigikohus kinnitas purjus mehe surma põhjustamises süüdistatud arestimaja töötaja süütust. Prokurör süüdistas meest hoolsuskohustuste rikkumises.

Riigikohus jättis rahuldamata prokuröri kaebuse Lääne politseiprefektuuri arestimaja inspektori õigeksmõistmises ametialases lohakuses ning surma põhjustamises ettevaatamatuse tõttu, teatas Delfile riigikohtu pressiesindaja.

Nimelt paigutas süüdistatav inspektor 1. mail 2002. aastal Lääne politseiprefektuuri arestimajja kainenema kontakti-, tähelepanu- ja kõnevõimetu 4-promillises alkoholijoobes Vadimi, kes samal ööl suri arestikambris alkoholimürgitusse, millega kaasnes epileptiline krambihoog.

Prokurör pani inspektorile süüks hoolsuskohustuse rikkumist, mis seisnes selles, et ta ei küsitlenud kainenema toodud Vadimi tema tervisliku seisundi kohta ning et ta ei teavitanud häirekeskust kontaktivõimetust joobes isikust ega täitnud kohustust vajadusel kutsuda kiirabi.

Esimese ja teise astme kohtud olid eelnevalt leidnud, et Vadimi küsitlemata jätmine tema tervisliku seisundi kohta ei saanud olla põhjuseks, miks Vadim suri. Liiatigi oli mees kontaktivõimetu. Samuti leiti, et inspektorile ei saa ette heita kiirabi välja kutsumata jätmist, sest inspektoril oli võimalik teha vaid prefektuurisiseseid kõnesid ning seetõttu puudus tal kiirabi kutsumise võimalus.

Riigikohus rõhutas oma otsuses, et ka ettevaatamatusest tingitud süüteo puhul peab olema tõendatud kolm süüteo elementi: tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eelduseks, ilma milleta tagajärg ei saabuks.

Kuna esimese ja teise astme kohtud ei tuvastanud inspektori käitumises hoolsuskohustust rikkuvat tegu, mis oleks otseselt põhjustanud Vadimi surma ning prokurör seda ei vaidlustanud, pidas riigikohus kassatsiooni ainetuks ning jättis Tallinna ringkonnakohtu 14. septembri 2005. aasta kohtuotsuse selles asjas muutmata.

Täiendavalt märkis riigikohus, et prokuratuur on valesti sisustanud süüdistust, tehes seda liiga kitsalt. Kriminaalasjas vajanuks lahendamist ennekõike küsimus, kas tööl olnud politseiametnikud rikkusid kontaktivõimetu ja raskes joobes isiku paigutamisel kainestuskambrisse kõigile, mitte ainult ametiisikutele omistatavat tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse nõuet.

Riigikohus toonitas alamaastme kohtutega soostuvalt, et kannatanu vajas hospidaliseerimist juba tulenevalt temal esinenud alkohoolsest joobest, kuid sellist süüdistust ei olnud kellelegi esitatud. Riigikohus märkis, et on kriminaalasja menetlemisel seotud sellega, mida taotleb prokurör, ning ei saa menetlusseadustikust tulenevalt sellest kohtualuse kahjuks kaugemale minna.