Selle tulemusel võiks arestialuste hulk väheneda poole tuhande võrra, edaspidi ehk isegi rohkem, prognoosib justiitsministeerium, kirjutab Õhtuleht.

Ka võimaldab ÜKT karistatutel tegu mingil määral heastada.

Justiitsministeeriumi esialgse idee kohaselt võiks ÜKTd hakata eelkõige kohaldama liiklushuligaanidele, keda praegu on kõigist arestialustest ligikaudu 35%, kuid ka pisivarastele ja avaliku korra rikkujatele.

Mullu kandis näiteks aresti 1617 inimest, kellel oli kokku ligi 15 000 arestipäeva.