Ametlik: vanemlikud õigused väikese Emily suhtes jäävad vaid tema isale


Ametlik: vanemlikud õigused väikese Emily suhtes jäävad vaid tema isale
Foto: Priit Simson

Tartu maakohus rahuldas 29. aprillil Võru linna avalduse ja võttis Keiti Voogrelt (22) täielikult ära vanemlikud õigused tema alaealise lapse suhtes. Kuigi Voogrel oli võimalik otsus edasi kaevata, siis eilse päeva seisuga, kui kell tema jaoks kukkus, ta seda ei teinud.

Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm kinnitas Delfile, et Keiti Voogre kohtuasja 29. aprilli kohtumäärust ei vaidlustatud ning see jõustus eilse, 26. mai kuupäevaga.

Kohus leidis aprillis, et Voogrel puudub tegelik arusaam lapse tervislikust seisundist, tema kasvatamisest ning füüsilistest ja emotsionaalsetest vajadustest. Kohtu hinnangul kujutaks Voogrele hooldusõiguse jätmine ohtu lapse elule ja tervisele.

Kindlaks määrati ka Voogre ja lapse vahelise edasise suhtlemise kord. Nii linnavalitsuse esindajad kui lapse advokaadist esindaja leidsid, et Voogrele võib võimaldada edaspidi lapsega suhtlemist kolmanda isiku juuresolekul.

Kohtumääruse järgi võib Voogre edaspidi oma lapsega suhelda ainult valla- või linnavalitsuse määratud pädeva isiku, näiteks sotsiaal- või lastekaitsetöötaja juuresolekul.

Möödunud aasta 17. novembril peatas Tartu maakohus antud asjas menetluse kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. Kuna tänavu 17. märtsil langetas Harju maakohus kriminaalasjas oma otsuse, siis uuendas Tartu maakohus 6. aprilli määrusega ka menetlust vanemlike õiguste äravõtmise tsiviilasjas.

Seotud lood:

Harju maakohtu selle aasta 17. märtsi otsusega tunnistati 22-aastane Keiti Voogre süüdi kehalises väärkohtlemises ning talle mõisteti karistuseks kolmeaastane vangistus, millest reaalselt tuli ära kanda kuus kuud, mis kohtuotsuse langetamise ajaks oli aga juba kantud. Ülejäänud 2,5 aastat mõisteti talle tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Voogret süüdistati selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu – lõi last lahtise käega või tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.

Emily kasuisa, 33-aastase Egert Musta mõistis maakohus üldmenetluses süüdi 15. aprillil. Kohus tunnistas Musta süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning mõistis talle liitkaristuseks üheksa-aastase vangistuse.

Mustalt mõisteti kannatanu esindaja kasuks 50 000 eurot ja riigi tuludesse menetluskulud 2922,63 eurot.

Põhja ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on eeluurimisega tuvastatud, et Egert Must peksis 3.–16. septembril 2014 Maardus asuvas majas oma elukaaslase tütart, põhjustades talle valu ja tervisekahjustusi, nende hulgas eluohtliku vigastuse.

Kaheaastase lapse peksmises süüdi mõistetud Must kaebas oma otsuse edasi. 25. mail toimunud ringkonnakohtu istungil taotles aga hoopis prokurör mullu sügisel väikelast rusikaga näkku löönud võõrasisale 12-aastast vangistust. Ringkonnakohus langetab otsuse 1. juunil.