Advokatuur ei kipu Arumäe kutsetegevust peatama

 (11)
Urmas Arumäe on Helsingis toimuva majandusõppe juht.
Urmas ArumäeFoto: Priit Simson

Advokatuur pani eile süüdistuse saanud advokaat Urmas Arumäe juhtumi uurimise pausile ning ei kiirusta mehe kutsetegevuse peatamisega.

Prokuratuuri järel hakkas novembris Urmas Arumäe võimalikku huvide konflikti juhtumit maaeluministeeriumis uurima ka advokatuuri aukohus. Advokatuuri juhatus nimelt leidis, et meedias kajastatud materjalide põhjal ei tegutsenud Arumäe avaliku teenistuse seaduse alusel, kuid üksnes prokuratuurist saadud informatsioonist neile seisukoha võtmiseks ei piisanud.

Eile süüdistuseni jõudnud kriminaalmenetlus ei ole aga Arumäe kutsetegevust pausile pannud.

"Kuna kriminaalmenetluse käigus selguvad asjaolud võivad aukohtumenetlust mõjutada, siis pidas aukohus mõistlikuks menetluse peatada kuni kriminaalasjas lahendi jõustumiseni. Vandeadvokaat Urmas Arumäe kutsetegevust peatatud ei ole," selgitas Eesti Advokatuuri kantsler Leen Eenpalu Delfile.

Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane.

Seotud lood:

Arumäe ei kommenteeri

Urmas Arumäe ei soovinud endale esitatud süüdistust täpsemalt kommenteerida. Küll aga selgitas ta Delfile, et meedia teab asjast rohkem kui ta ise. "Lugesin netist, et minu asjas on isegi kohtuistungi aeg määratud," selgitas ta ja suunas küsimustega oma advokaadi poole.

Delfile teadaolevalt esindab Arumäed Aadu Luberg, kuid teda ei ole õnnestunud uudisteportaalil tabada.

Süüdistusest teatati eile

Kolmapäeval teatas põhja ringkonnaprokuratuur, et Arumäed süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses. Süüdistuse järgi nõustas Urmas Arumäe ametiisikuna õigusküsimustes maaeluministrit, olles samal ajal kahtlustatavate kaitsja kriminaalasjas, kus kannatanuks oli Maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA.

Kriminaalmenetlus Arumäe suhtes algatati mullu novembris uurimaks, kas ministri nõunik võis ministrile õigusnõu andes osaleda ametiisikuna otsuste tegemisel ja otsuste sisulisel suunamisel endaga seotud inimestega.

Nimelt nõustas Arumäe ministrit PRIA-le kriminaalmenetluses volituse andmise küsimuses, olles ise samas kriminaalasjas kahtlustatavate kaitsja. PRIA küsis Maaeluministeeriumilt volitusi saamaks Urmas Arumäe klientidelt tagasi 1,1 miljonit eurot investeeringuteks makstud toetusraha.

Nõunikuks saades Urmas Arumäe küll taandas end juriidiliste, kuid mitte füüsiliste isikute esindamisest nimetatud kriminaalmenetluses.

"Prokuratuur leiab, et Urmas Arumäe taandumine kaitsja rollist oli pelgalt näilik, kuivõrd ta küll loobus juriidiliste isikute esindamisest, ent jätkas samade äriühingute juhatuses olnud füüsiliste isikute kaitsmist. Sealjuures hakkas juriidilisi isikuid esindama temaga samas büroos töötav teine advokaat. Seeläbi olid juriidilised isikud endiselt Urmas Arumäega seotud," selgitas kriminaalasja juhtiv eriasjade prokurör Leelet Kivioja.

Prokuratuuri hinnangul pidi Urmas Arumäe olema teadlik tema klientide majanduslikust huvist ehk oma kaitsealuste soovist toetusi mitte tagasi maksta, mis võis mõjutada tema otsuseid maaeluministri nõunikuna. Seega oli Urmas Arumäe korruptsioonivastase seaduse järgi teadlik korruptsiooniohust. "Samuti peab ametiisik toimingupiirangust viivitamata teavitama oma vahetut juhti, mida antud juhul süüdistatav ei teinud," lisas Kivioja.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombleri sõnul on tähtis tõsta ministeeriumite nõunike korruptsioonialast teadlikkust, et võimalikke riske maandada. „Nõunike töö ulatus võib sisaldada erinevate otsuste ja toimingute juures olemist või nende suunamist. Selle juures peab avalike ülesannete täitmisel juhinduma korruptsioonivastasest seadusest, mis kohustab järgima kehtestatud toimingupiiranguid ja vältima huvide konflikti.“