11-aastane tüdruk lollitas rate-noortelt raha välja

Viimastel nädalatel on Lõuna-Eesti lapsi asunud üha aktiivsemalt jahtima kelmid, kes petavad ohvritelt välja raha, lubades neid rate.ee moderaatoriteks värvata.

Petuskeem näeb tavaliselt välja selline: keegi võõras pakub MSN-is lapsele võimalust rate.ee moderaatoriks saada, lubades, et nii hakkab ta teenima 500 krooni päevas. Moderaatoriks saamiseks tuleb lapsel helistada või saata sõnum tasulisel numbril, kust saadakse teatud kood. Üks kõne maksab 100 krooni ning selle summa laeb kelm peale koodi saamist enda kontole, teatas Lõuna politseiprefektuur.

Ühelt Võrumaa lapselt raha välja petnud kelm rääkis ohvrile, et helistada tuleb kolm korda, sest vaid üks kolmest saadavast koodist on õige, kuid milline, seda ette ei tea. Kui laps oli koodid petturile MSN-is edastanud, käskis kelm ohvril veel kord kolm kõnet teha, väites, et koodid on kaotsi läinud. Peale kolme uue koodi teadasaamist kästi ohvril ka kolmandat korda kolm kõnet teha, ettekäändel, et arvutisüsteem oli korrast ära ja ei registreerinud koode. Nii pettis kelm ohvrilt vähem kui tunni ajaga välja 900 krooni.

Kui Lõuna-Eestis on tänaseks politseisse teatatud üksikutest sellistest pettustest, siis Põhja- ja Lääne-Eestis on netipetturid lastelt raha välja petnud juba kuid. Kelmid on oma ohvritele tekitanud mitmete tuhandete suuruseid kahjusid.

Lääne politseiprefektuuri noorsoopolitsei juhi Kätlin Alvela sõnul on neile teatavaks saanud kümneid sarnased juhtumid. Politsei on kõigile netipetturitele ka jälile saanud. „Inimesed arvavad, et internetis saab tegutseda nii, et sinust jälgi maha ei jää,” rääkis Alvela. „Aga tegelikult jäävad inimesest igale poole mingid jäljed maha ning nende põhjal on võimalik teda tuvastada.”

Kõik seni tabatud kelmid on olnud alaealised, neist noorim vaid 11-aastane tüdruk. Seadus lubab pettureid väärteokorras karistada kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahviga.

Lõuna politseiprefektuuri preventsioonitalituse vanemkonstaabel Triinu Õispuu soovitab vanematel oma lastele rääkida, millised ohud internetis võivad varitseda. Ta rõhutab, et täiesti tundmatuid isikuid ei tohiks oma MSN-keskkonda lisada, samuti ei tohiks kellegi palvel võõrastele numbritele helistada. „On ju nii, et kui keegi lubab teile midagi, mis tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tegelikult see ka nii on,” ütles Õispuu. „Kasusaajaks ei ole sellisel juhul mitte see, kellele head tehingut lubatakse, vaid hoopis palve esitajast kelm.”

Kätlin Alvela soovitab vanematel aeg-ajal oma laste telefoniarveid kontrollida. ”Kui perel on kokku paari tuhande krooni eest telefoniarveid, ei pruugi lapse mõnisada krooni tavalisest suurem telefoniarve vajalikku tähelepanu saadagi ning pettus jääb avastamata,” selgitas Alvela. Ta soovitab vanematel ka oma telefonioperaatorfirmadest uurida võimalust lasta lapse telefonis tasulistele numbritele helistamisele piirang peale panna.