ÜRO Keskkonnaprogramm teatas, et ülemaailmsed emissioonid peavad kahanema kuni 2030. aastani igal aastal 7,6%, et piirata ülemaailmset temperatuuri tõusu 1,5 kraadiga, vahendab AFP.

Karm reaalsus on, et emissioonid on viimase kümne aasta jooksul igal aastal 1,5% kasvanud ja jõudsid 2018. aastal rekordilise 55,3 miljardi tonnini CO2 ekvivalendis.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon teatas eile, et kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris jõudis 2018. aastal kõigi aegade rekordini.

Pariisi kliimakokkulepe kohustas riike piirama temperatuuri tõusu üle industrialiseerimiseelse taseme vähem kui kahe kraadi võrra ja kui vähegi võimalik, mitte üle 1,5 kraadi.

Selleks lepiti kokku vajaduses vähendada emissioone ja teha tööd väikese süsiniku emiteerimisega maailma heaks.

Ometigi leidis ÜRO, et isegi praegusi Pariisi lubadusi arvesse võttes on maailm teel 3,2-kraadise temperatuuri tõusu suunas, mis teadlaste sõnul võib ühiskonnale hukatuslik olla.

Isegi kui iga riik täidaks oma lubaduse, oleks Maa „süsinikueelarve” temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 kraadiga ehk süsiniku kogus, mille me võime emiteerida, et jääda alla teatud temperatuuripiiri, kasutatud juba kümne aastaga.

ÜRO enda sõnul on hinnang „troostitu”.

Kuigi ÜRO kinnitab, et 1,5 kraadi eesmärk on endiselt saavutatav, tunnistab ta, et see nõuaks maailma majanduse enneolematut ja koordineeritud ümberkujundamist.

Kümnendat aastat koostatav raport puudutab ka seda, kui palju on valitsuste kümneaastane tegevusetus maksma läinud.

Kui tõsine kliimamuutuse vastane tegevus oleks alanud 2010. aastal kohe pärast Kopenhaageni tippkohtumist, oleks pidanud igal aastal emissioone vähendama 0,7%, et piirata temperatuuri tõus kahe kraadiga, ja 3,3%, et piirata temperatuuri tõus 1,5 kraadiga.

Kuigi nõuanded riikidele on erinevad, on üks teema selge: lõpetage täielikult kivisöe kasutamine, vähendage märkimisväärselt nafta ja maagaasi kasutamist ja suurendage dramaatiliselt uuenevate energiaallikate kasutamist.