Rahva toetus kliimaneutraalsuse osas langes märgatavalt, kui mainiti põlevkivienergia kasutamise võimalikku lõpetamist

 (45)
Rikastusvabrik
RikastusvabrikFoto: Joosep Tiks

Kui septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste kohaselt toetas 85 protsenti Eesti elanikest Euroopa Liidu plaani majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks muuta, siis oktoobris Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitluses langes pooldajate arv 52 protsendi juurde. Küsitluste erinevus seisnes selles, et oktoobri uuringus märgiti ära ka võimalik põlevkivienergia kasutamise lõpetamine.

Valitsus teatas 3. oktoobril, et toetab Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. Pressiteates toodi ka välja Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt toetab sellist otsust 85% Eesti elanikest. See protsent on aga suhteline ja sõltub küsimuse püstitusest, selgub Marina Kaljuranna (SDE) tellitud uuringust, mille viis läbi Turu-uuringute AS.

Viimases uuringus anti vastanutele valik Euroopa Liidu kliimapoliitikaga ühinemise ja põlevkivielektri tootmise jätkamise vahel. Selgus, et eelduse tutvustamine hea eesmärgini jõudmiseks muudab paljude arvamust kliimaneutraalsuse eesmärkide poole püüdlemise osas.

Turu-uuringute uuringujuht Juhan Kivirähk ütles Delfile, et kui inimestelt küsida lihtsalt hoiakut, kas toetate võitlust kliimamuutustega, siis on loomulikult kõik poolt.

"Meie eesmärk oli püstitada küsimus alternatiiviga, et võitlus kliimamuutustega eeldab seda, et põlevkivi tootmist enam sellises mahus jätkata ei saa. Heade asjadega on alati kerge nõus olla, aga kui panna juurde, millest selle nimel loobuda tuleb, tuleb ka jaotus teistsugune," ütles Kivirähk. "Erinev küsimus annab alati ka erineva vastuse."

Uuringu tellinud Kaljurand ütleb samuti, et küsimuse täpsustamise ja sellesse tagajärgede toomisega muutuvad inimesed tagasihoidlikumaks.

"Nii kui toome teemana sisse Ida-Virumaa kaevandused ja kaevurite tuleviku, on inimesed märksa tagasihoidlikumad ja mõtlevad sotsiaalsele dimensioonile. Praeguse olukorra kohta saab öelda, et meil ongi erinevad seisukohad. Haritumad, noored inimesed Tallinnas arvavad ühtmoodi, kaevurid ja nende perekonnad Ida-Virumaal aga teistmoodi, mis on ka mõnes mõttes täiesti arusaadav ja mõistetav," ütles Kaljurand.

Samasuguse seisukohamuutuse võiks tema sõnul tuua, kui küsitluses asendada põlevkivi kaotamine näiteks tuumajaama loomusega. "Keskkonnateadlikumad ütlevad, et see oleks lahendus, aga väga palju on ka neid, kes ütlevad: ei, mitte mingil juhul, me ei ole valmis nendega kaasnevate ohtudega tegelema," ütles Kaljurand.

Et ühiskonna diskussioon ei oleks ainult stiilis "tahan/ei taha", on vaja põhjendusi ühelt ja teiselt poolt. "Teadlased peaksid palju jõulisemalt sekkuma, seletama ja rääkima," julgustas Kaljurand. Samuti ei peaks valitsus peituma üksnes sääraste "jah/ei" uuringute taha.

Kaljuranna sõnul näitab tema tellitud uuring, et valitsus peaks tegelema kliimaneutraalsuse ja põlevkiviga looduse mõttes nii jätkusuutlikkuse kui ka inimeste mõttes. "Et inimesed ei kannataks selle läbi, et me hakkame täitma kliimaneutraalsuse eesmärke," ütles ta.

"Eesti ei ole ainulaadne maailmas. Neid riike on teisigi ja saab õppida nende praktikast. Euroopa Liidus on praegu ka arutlusel nende riikide toetus, kus inimesed kannatavad kõige rohkem keskkonnateadlikkumaks ja -säästlikumaks muutumise läbi. Neid meetmeid ja võimalusi on palju, aga midagi tuleb ära otsustada," rääkis Kaljurand.

Näiteks pidanuks Kaljuranna sõnul valitsus elementaarselt kliimaneutraalsuse eesmärke toetama juba suvel, kui teemat Euroopa Liidus arutati. "Aga suvel jäi ta (peaminister Jüri Ratas - toim) vastuse võlgu. Ta oli EKRE pantvang ja võttis mõned kuud aega, et EKRE ära veenda. See sõnastus, millega ta lõpuks nõustus, oli nii keeruline ja tinglik, et lõpuks ei saanud aru, kas me toetame siis või ei toeta," rääkis Kaljurand.

Eurobaromeetri aprillikuisest küsitlusest selgus, et 59% Eesti elanikest peab kliimamuutusi äärmiselt tõsiseks ning 25% üsna tõsiseks probleemiks. 14% vastanutest aga ei pidanud probleemi üldse tõsiseks ja ülejäänud ei osanud öelda. Küsitluses osales 999 inimest ja meetodiks olid näost-näkku intervjuud.

Turu-uuringute oktoobrikuises uuringus osales 1039 inimest, neist 521 näost-näkku intervjuudena ja 518 veebis. Valimisealisi kodanikke oli küsitletute seas 883.

Küsitlus toimus 3. kuni 13. oktoobrini omnibussküsitluse raames, see tähendab, et 50 protsenti küsitlusest viidi läbi näost-näkku intervjuuna vastajate kodudes, 50 protsenti aga interneti teel.