13 riigi keskkonnaministrid kutsusid majanduse rohelisele taastamisele. Eesti mitte

 (38)
Keskkonnaminister Rene Kokk tutvumas rehvihakkest õli tootmisega Auveres
Keskkonnaminister Rene Kokk tutvumas rehvihakkest õli tootmisega AuveresFoto: Tiit Blaat

Euroopa Liidu keskkonnaministrid rõhutasid ühispöördumises, et kui riigid hakkavad majandust taas üles ehitama, tuleb lähtuda rohelisest leppest, mitte siduda ühendust aastakümneteks fossiilkütustel põhineva majandusega. Eesti keskkonnaminister pöördumisele alla ei kirjutanud.

Avalikus kirjas ütlesid keskkonnaministrid, et koroonaviiruse pandeemia on sulgenud ühiskonnad ja piirid, kasvatanud töötust ja pannud raskesse olukorda ettevõtted. „Fookus on praegu pandeemiaga võitlemisel ja selle vahetutel tagajärgedel. Me peaksime aga hakkama end ette valmistama oma majanduse ülesehitamiseks ja vajalike taastumisplaanide vastuvõtmiseks, et tuua uut jätkusuutlikku arengut ja jõukust tagasi Euroopasse ja selle kodanikele.”

Seda tehes ei tohi kaotada silmist kliima- ja ökoloogilist kriisi, ütlesid ministrid. „COVID-19 kriisi õppetund on, et varajane tegutsemine on võtmetähtsusega. Seega peame me säilitama ambitsiooni, et maandada tegevusetuse riske ja kulusid, mis tekivad kliimamuutusest ja bioloogilise mitmekesisuse kaost. Me ei saa lubada tagasilööke, mil võib olla kahjustav mõju meie kliimale, biomitmekesisusele ja keskkonnale, nagu ka inimeste tervisele ja meie majandustele.”

Keskkonnaministrid sedastasid, et lahendusi tuleb otsida Euroopa ühise tegutsemise kaudu. Sestap kiitsid nad riigipäid ja valitsusjuhte, kes kutsusid 26. märtsil Euroopa Komisjoni alustama EL-i laialdase taastumisplaani koostamist ning lisama sinna ülemineku rohelisele majandusele ja digipöördele.

Seotud lood:

Keskkonnaministrite sõnutsi tuleb kindlaks jääda rohelisele leppele ning investeeringuid tuleb suurendada – eriti säästvasse liiklusesse, taastuvenergiasse, ehitiste renoveerimisse, teadusesse ja innovatsiooni, biomitmekesisuse taastamisse ja ringmajandusse. „Me peaksime panema vastu kiusatusele reageerida praegusele kriisile lühiajaliste lahendustega, mis ohustavad siduda Euroopa Liidu fossiilkütustel põhineva majandusega tulevateks aastakümneteks, kirjutasid nad.”

Pöördumisele kirjutasid alla keskkonnaministrid Soomest, Lätist, Rootsist, Austriast, Taanist, Itaaliast, Luksemburgist, Hollandist, Portugalist, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Kreekast. Eesti keskkonnaministri allkirja pöördumiselt ei leia.

„Eesti on seda meelt, et enne aasta 2030 kliimapoliitika ambitsiooni tõstmise arutelu tuleks teha põhjalik mõjude hindamine, mis annaks selge pildi mõjudest ka liikmesriikide tasemel,” põhjendas keskkonnaminister Rene Kokk. „Ambitsiooni tõstmine ei tohi olla vaid poliitiline lubadus, kui eesmärgi saavutamine pole lõpuni läbi mõeldud. Seetõttu ei kuulunud Eesti nende 10 liikmesriigi hulka, kes on kirja algatamise taga ja soovivad tõsta EL 2030 kliimaeesmärki (esialgu oli allakirjutanuid tõepoolest 10 – hiljem lisandus veel kolm riiki – A.P)

Kokk lisas, et Eesti toetab kliimaneutraalsuse saavutamist Euroopa Liidus aastaks 2050. „Selleks tuleb meil juba täna ja ka kriisist väljudes teha vajalikke investeeringuid.”

„Ühtlasi tahan rõhutada, et Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil 10. aprillil võttis Eesti valitsus vastu Eesti seisukohad Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava kohta,” märkis Kokk. Keskkonna vallas toetab Eesti investeeringuid transpordi- ja energiataristusse ning hoonete renoveerimisse, mis aitavad ministri sõnul saavutada Euroopa Liidu 2030. aastaks seatud kohustuslikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke.

„Selle punkti raames toetab Eesti iseäranis investeeringuid hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks, elektritranspordi arendamiseks, tuuleparkide arendamiseks, energia salvestuslahenduste arendamiseks ja elektrivõrkude sünkroniseerimisprojekti lõpule viimiseks,” loetles Kokk.