Oli ääretult põnev neid lugusid kuulata, kirjutada ja vahendada. Suisa omamoodi maagiline oli see, et paljudest erinevatest lugudest jäid kõlama ühed ja samad elutarkused, mille kordamisest vist küll kunagi küllalt ei saa.

Neid tarkuseid soovingi kõigile lugejatele uueks aastaks. Anna vähem hinnanguid. Ära pea viha (viha sünnitab uut viha). Viibi rohkem vaikuses. Harjuta hetkes kohalolemist. Ära jää ebaõnnestumise rolli kinni. Tee esimene samm oma unistuste teostamise suunas. Kõige õnnelikumad inimesed on need, kes aitavad teisi. Hooli planeedist ja hoolitse Eestimaa looduse eest. Mida rohkem me räägime vaimsest tervisest, seda rohkem julgevad inimesed ennast avada ja abi otsida ning seda tervemaks me ühiskonnana saame. Andesta ja armasta rohkem!

Mina ise kavatsen kindlasti rohkem hetkes kohalolemist harjutada. Pole mingit mõtet oma kaaslasele silma vaadata ja tema muret kuulata, kui ise samal ajal oma peas toruummistuse likvideerimist planeerid või pead aru, kumb oli ikkagi enne, kas kana või muna.

Üheks minu lemmikmõtteks, mis mitmetest lugudest välja tuli, on veel see, et jumal naerab, kui inimene plaane teeb. Mõnes mõttes on see isegi lohutav. Leppida sellega, et meil ei ole oma elu üle täielikku kontrolli ja loota, et universumi üllatused viivad meid lõppude-lõpuks sinna, kuhu meie süda salamisi ihkab. Isegi kui see ei ole otsetee ja me ise seda vangerdust parasjagu ei mõista.

Just erakordselt keerulistel aegadel kerkib esile nende teemade olulisus, mille üle meil argirongis kihutades pole üleliia mahti mõtiskleda. #JagameHead rubriik tõi lugejateni näpunäited sellest, kuidas olla tervem ja õnnelikum, aga ka tarkused inimeseks olemise kunstist laiemalt. Samuti inspireerivad lood iluloojatest ja inimestest, kes tegutsevad missionitundest teiste ees. Kodututest ja kodu leidnud loomadest ning kaunist Eestimaa loodusest, mida on alati võimalik rohkem väärtustada. Ka kirjanduse teraapilisest mõjust, vanaemade ja vanaisade salatarkustest, päästetud eludest ning eesliini töötajatest. Saatusest määratud armastusest, inimese juurtest ja kodu taasleidmisest.

See aasta oli kõike muud kui muretu kummikeks päikselisel suvepäeval. Küllap suutsime sellest hoolimata tuletada meelde, et headus ja ilu ei ole maailmast kuskile kadunud. Veel enam, meie ju ise loome seda. Loodan, et sinuni jõudis vähemalt üks lugu, mis sind muutis, avardas või sulle tröösti pakkus. Jagame uuel aastal veel rohkem head!