Alesja Suzdaltseva on BFM-i filmikunsti kolmanda kursuse režissöör, kelle jaoks lõppev aasta on olnud tegus ja loominguliselt tulemuslik. Seda vaatamata keerulisele ajale, mis plaanid segi on paisanud. Lisaks on varasemalt tunnustatud Alesja panust loodushoidu noore looduskaitsja märgiga.
Kevadel toimus lühifilmi "Rotimürk" esilinastus, sügisel valmis lühifilm "Õmblusmasinad" ja praegu käivad ettevalmistused lühifilmile "Loojang". Alesja on kõigi kolme filmi režissöör ja viimase filmi idee autoriks. Kolmanda filmi ideega hakkas ta oma mõtetes tegelema juba kaks aastat tagasi.
Me naudime filmikeeles esitatavaid lugusid liikuva pildina, kuid sageli me ei mõtle nendele, kes selle pildi meieni toovad ning milline energia peab nende sees leegitsema, et saaksime nautida lugu, mis puudutab meist igaüht. Alesja looming noore režissöörina väärib tähelepanu, sest ta suudab luua filmi kaudu maailma, mille pärast muretseme ja mille nimel pingutame, et olla paremad. Tema filmides on sõnumid hoolivusest, toetusest, mõistmisest ja tahtest olla vajalik iseendale ja teistele.
Positiivsus ja tegutsemistahe
Filmitegemine paneb Alesja hinge särama. Kui tal on elus raske, võtab ta ette filmitegemise ja märkab, et emotsioonid on muutunud positiivseks, elule on tekkinud mõte. Kirg väljendada ennast pildikeeles paneb teda liikuma. Isegi kui ta on väga väsinud, tabab ta ennast mõttelt, et konstrueerib oma peas maailma filmikaadritena ja tema väsimus lihtsalt kaob.
Filmitegemine on Alesja jaoks see miski, mida ta on oma elus otsinud ja leidnud. See on talle võimalus ennast läbi filmi avada ja maailmaga suhelda, pildikeele kaudu vaatajaid kõnetada. Alesja sooviks on näidata inimelude tegelikkust ning äratada inimesi nende masinlikust kulgemisest. Filmi kaudu vaatajaid kaasates soovib Alesja muuta maailma paremaks.
Nagu enamikule, nii on ka Alesjale olnud see aasta emotsionaalsete tõusude ja mõõnadega. On olnud olukordi, kus on tekkinud tahtmine põgeneda, sulguda endasse, et mitte midagi rääkida ega otsustada. Kuid filmimaailm on talle elustiil, mistõttu tuleb ta oma maailmast välja ja tegutseb edasi. Tema kutsumus on jagada inimestele headuse sõnumit, ta teab, mida öelda praegusel ajal - headus ja hoolivus on igavesed väärtused meie tundemaailmas.
Alesja loomingut iseloomustab sügav maailmatunnetus - sealt saab hingelist tuge ja palju positiivsust. Tal on võime panna filmi sõnumeid, mida me sageli ei oska märgata ja esimesel hetkel tunnetada. Kui see tunnetus aga ilmneb, saame aru, mis on selles elus oluline. See ei ole pidev tagaajamine, seksualiseerimine, pidutsemine ja elunautlemine. See on tunne ja valikud, et kui sinu elus ei ole kedagi, kes sinust siiralt hoolib ja kellele sa saad öelda, et hoolid temast ja armastad teda, siis pole elul sügavat mõtet.
Iga inimene mõistab filmide sisu erinevalt, kuid oskus kõnetada väga laia auditooriumit on Alesjale omane. Alesja jaoks on film kunstiliseks saavutuseks siis, kui inimesed leiavad filmidest energiat elada oma igapäevast elu. Talle meeldib jutustada lugusid, mis annavad midagi inimesele, kelle jaoks on igapäevaelus kõik väga keeruline ja kellel napib lootust edasi elada ja tegutseda.
Filmilooming, milles avaldub inimlik ja siiras hoolivus
Alesja filmilooming kutsub vaatama taas ja taas, rikastades oluliselt visuaalkultuuri. “Rotimürk” on film, mis paneb mõtisklema selle üle, miks me lõppude lõpuks ikkagi jõuame punkti, milles avaldub inimlik ja siiras hoolivus nii enda kui lähedaste suhtes. Samuti nende suhtes, kes on jäänud vaid meie mälestustesse ja inimkaaslejate suhtes, kellega me jagame ühist elukeskkonda.
"Rotimürk" paneb meid mõtlema sellest, kes me ise oleme ja mida elult päriselt tahame. Film on tempokas, lõbus ja suurepärane vaatamine, mis annab tõlgendusvabadust igale vaatajale läbi visuaalide - objekt, keskkond, sündmus - võimaldades saada puudutatud millestki, mida võiks nimetada mõtiskluseks inimeseks olemise kohta. "Rotimürk" väljendab julgelt sotsiaalseid suhteid inimeste ja keskkonna vahel.
Lühifilmi "Õmblusmasinad" võib juba enne selle esilinastust julgelt nimetada tuleviku kultusfilmiks, sest tegemist on Toomas Liivi samanimelise novelli adaptatsiooniga. Loo peategelaseks on 30-aastane mees, kes higistab, kes on enda sisemaailmas ning teeb naistega suhtlemisel vigu, mis viivad ta elu fataalsesse lõppu. Mees kaotab kõik ja see, mis talle jääb, on armastus vihma sadamise ja rohu kasvamise vastu. "Õmblusmasinad" on väga sügavamõtteline kaemus mehe sisemaailma 1971. aasta juulikuu palava pühapäeva sündmuste jada kontekstis. On tunnustamist väärt, et Alesja nii ambitsioonika väljakutse vastu võttis ja Toomas Liivi loo filmikeelde pani.
"Loojang" on film sellest, mis meie igapäevases elus on päriselt oluline - inimlik lähedus, suhted, empaatia, mõistmine, toetamine - sõltumata sellest, kes me oleme ja milline on meie taustsüsteem. Lugu räägib sellest, kui olulised on meie elus tehtavad valikud, kas need on enesekesksed või arvestavad nii enda kui teistega. "Loojang" annab meile võimaluse mõista, mida me tegelikult järgnevatelt aastatelt ootame, mida tahame endas muuta, et oma elus end inimväärselt tunda. Filmi loo alltekst aitab meil mõelda elu üle suurelt ja näha enda ninaesisest kaugemale. Filmi vaatajad saavad ennast samastada tegelastega, kogeda samastudes reaalseid tundeid ja emotsioone. Lugu on esitatud viisil, et see puudutab meid kõiki isiklikult.
Kuna Alesja suudab igapäevaelus särada rõõmsa soojendava päikesena, siis paneb ta särama ka need, kes temaga samal trajektooril liiguvad ja tegutsevad ning kes tema filme vaatavad. Suur aitäh sulle, päiksekiir Alesja, sinu loomingu eest!
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
