Zuroffil kuus kahtlusalust
Zuroff ütles aprilli keskel Eestis viibides BNS-ile, et nõukogude ajal sai suurem osa Eestis elavatest natsikurjategijatest oma karistuse kätte, kuid mõni elab siiamaani karistamatult.
“Pärast Eesti taasiseseisvumist pöördusid välisriikides elavad natsikurjategijad Eestisse tagasi,” märkis ta. Ta tõi näiteks kuni eelmise aastani Ameerika Ühendriikides elanud Mihhail Gorškovi, keda USA ametivõimud kahtlustavad osalemises massimõrvades Valgevenes Minskis 1943. aastal.
Ameerika Ühendriikide kohus võttis mullu juulis Gorškovilt USA kodakondsuse ära. Ameerika Ühendriikides elas mees Michael Gorschkowi nime all, mullu 25. juunil andis kodakondsus- ja migratsiooniamet talle Eesti passi ja ID-kaardi Mihhail Gorškovi nimele.
Zuroff kordas ka varem mitu korda välja öeldud süüdistusi Venezuelas elava eestlasest ärimehe Harry Männili aadressil.
Eesti suuremad ajalehed avaldasid aprilli alguses natsikurjategijaid jahtiva Simon Wiesenthali keskuse ja Targum Shilishi fondi paljuräägitud kuulutused, milles pakuti tasu holokausti korraldajate tabamiseni viiva teabe eest. Kuulutuses seisis, et holokausti ajal aitasid kohalikud käsilased natsidel mõrvata tuhandeid juute nii Eestis kui ka teistes riikides.
Wiesenthali keskus ja Shilishi fond pakuvad 10.000 USA dollarit ehk ligi 150.000 krooni teabe eest, mis aitab natsi sõjakurjategijaid kohtu alla anda ja karistada.
Kuulutuses oli avaldatud Wiesenthali keskuse Eesti ja Iisraeli kontaktandmed. Keskus üritas varem kaks korda kuulutust Eesti lehtedes avaldada, kuid need katsed ebaõnnestusid. Esialgne tekst väitis, et natsidega tegi koostööd eesti rahvas. Seda pidasid rahvustevahelist vaenu õhutavaks ka siinse juudi kogukonna esindajad. Nüüd räägib kuulutus natside käsilastest.
Samuti avaldas esialgne variant kaitsepolitsei telefoninumbri, kuigi kaitsepolitsei ei pannud välja 10.000 USA dollari suurust pearaha.
Samalaadse kampaania korraldas Wiesenthali keskus ka Lätis ja Leedus.
Kaitsepolitsei nimetab oma aastaraamatus Wiesenthali keskuse Eestist natsikurjategijate otsimise kampaaniat sisuliselt läbikukkunuks. “2002. aastal tekitas Eesti ühiskonnas tugevat vastukaja Teise maailmasõja ajal natsionaalsotsialistliku Saksamaa poolel toime pandud aegumatute kuritegude uurimine. Vastavaid kriminaalasju menetles kaitsepolitseiamet juba kolmandat aastat, kuid kellelegi süüdistuse esitamiseks piisavaid tõendeid seni pole ilmnenud,” seisab kaitsepolitsei aastaraamatus.
Kaitsepolitsei märgib, et mõningatest välisriikide organisatsioonidest on kaitsepolitseile seetõttu ette heidetud soovimatust või suutmatust kõnealuseid kuritegusid uurida. Kaitsepolitsei hinnangul näitab etteheidete paikapidamatust natsikurjategijate otsimise kampaania sisuline läbikukkumine.
