Züleyxa Izmailova roheliste kehva rahalise seisu põhjusest: riik ei tagasta meie 62 500 euro suurust kautsjoni

 (113)
Züleyxa Izmailova
Züleyxa IzmailovaFoto: Priit Simson

Roheliste juht Züleyxa Izmailova selgitab, et partei on praegu suures miinuses riigikogu valimistega seoses, ent usub, et nad suudavad võlgadest lahti saada. ERJK-l soovitab ta teistele parteidele keskenduda.

ERJK (Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon) saatis hiljuti roheliste juhatusele märgukirja, kus öeldud, et roheliste aastaid kestnud finantsseis näitab, et erakond pole majanduslikult jätkusuutlik. Komisjoni juht Liisa Oviir meenutab, et mullu oktoobris juba tehti rohelistele ettekirjutus, kus kohustati parteid oma võlausaldajatele võlad tagastama. Vahepeal on olukord hullemaks läinud - kui siis oli erakonna netovara -21 000 eurot, siis nüüd -46 000 eurot. Kui midagi ette ei võeta, soovitas Oviir pankroti taotleda.

Millest üldse selline hiiglaslik miinus on tekkinud ja kuidas see lühikese ajaga nii palju kasvanud? Izmailova kostab Delfile, et tema meelest ei saa seda miinust hiiglaslikuks nimetada. "Roheliste praegust netovara seisu põhjustab asjaolu, et riik ei tagasta meie poolt valimistel osalemiseks makstud kautsjoni, mille suurus on 62 500 eurot," lausub ta. "Juba aastaid riigilt ehk maksumaksjalt toetusi saavatele erakondadele, kes valimiste järel taaskord riigikokku pääsesid, maksab riik kautsjoni tagasi, meile mitte."

Taustaks olgu märgitud, et riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon. Selle suuruseks on ühekordne kuutasu alammäär. Kui erakonna kandidaadid koguvad üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest, saadakse kogu summa tagasi. Rohelised jäid kindlalt lati alla, saades 1,8 protsenti häältest.

Seotud lood:

Izmailova: meile võiks eestlased ise annetada

Ta toob välja, et kui kõik liikmed korraga aastase liikmemaksu tasuksid, oleks võlg sisuliselt kaetud. "Kuna riigikogus mitteesindatud erakonnal on praktiliselt võimatu saada laenu pangast ja samas on pangad ainus seaduspärane asutus, kust erakond laenata tohib, siis on laenu võtmine meie puhul välistatud," nendib ta. "Kuid pole välistatud, et mõni hea inimene, kes soovib meid näha suures poliitikas, toetab meid suurema summaga. Kui teised erakonnad võtavad inimestelt ligi kuus miljonit eurot aastas, siis meile võiks eestlased ise annetada."

Izmailova on veendunud, et pankrot ei lahenda nende võlausaldajate muresid. "Teeme nendega uued kokkulepped ja tasume võlad. ERJK võiks aga keskenduda hoopis erakondadele, kes elatuvad rahva rahast ja jätma rohelised rahule seni, kuni pole kaasanud meid teiste erakondadega võrdsetel alustel komisjoni töösse," torkab ta.

Aastaid on rohelised avaldanud lootust, et toetus ikkagi tõuseb. Praegu näitavad arvamusuuringud siiski, et toetus on üpris väike, olles kahe protsendi kanti. Mis plaanid on praegu, et seda tõsta? Järgmiste valimisteni on muidugi palju aega, ent kuidas tahate end selle vahepeal pildil hoida? Izmailova ütleb, et pildil olemine pole eesmärk omaette. "Meie ülesanne on lahendada neid inimeste muresid, mida mitte keegi teine ei käsitle. Nagu ähvardav kliimakriis, Rail Baltic, metsade seis, võrdõiguslikkus ja vaesus. Erakond on vahend, mitte eesmärk omaette." Ta lisab, et tema teada uuringutes, milles küsitakse ka inimeste teist valikut, on nende toetus 10 protsenti. "Meie ülesanne on saada esimeseks valikuks, et näidata, milleks me võimelised oleme."

Mis puutub partei juhtimisse, siis jätkuvalt on õhus variant, et muudetakse põhikirja nii, et oleks kaks juhti. "Mõte on jõus ja muudatused koostamisel. Kaasjuhi kohale kandideerimise osas on juba huvi üles näidatud."