"Algselt planeeritud jalakäijavaenulikku kiirteed ei saa pärast Eestimaa Roheliste ja grupeeringu Merelinna Kaitseks poolt tehtud muudatusi enam kuidagi kiirteeks nimetada. Autode piirkiiruseks saab Reidi teel olema 40km/h. Seda ei saa isegi mitte Eesti mõistes kiirteeks nimetada, ammugi siis rahvusvahelises mastaabis. Kui kiirteest üldse rääkida saab, siis jalgratturid on need, kes seda kiirteeks nimetada võiksid," sõnas Izmailova.

Ta jätkas, et Reidi teed on vaja vaadata koos Kunderi ja Gonsiori tänava ning Narva maanteega.

"Fakt on see, et senised uued teed ja ristmikud on valglinnastumist ja autostumist kahjuks soodustanud. Ummikute lahendamiseks rajatavad aina uued teelaiendused, ringteed või mitmetasandilised ristmikud on vastuolus kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega," sõnas ta, "sellised võtted suurendavad autostumist ja ei aita inimestel tervisklikuma alternatiivi - jalgsi liiklemise kasuks otsustada,".

"Nõustun liikuvusekspertide hinnanguga, mille kohaselt me ei pea tegelema autode linnast välja suunamisega, vaid inimeste autodest välja saamisega," jätkas Izmailova. Tema hinnangul on võimalik selline tulemus saavutada tänu hästi läbimõeldud linnaplaneerimisele ning investeeringutele, mis loob linnaruumi eelkõige jalakäijatele, jalgratturitele ning ühistranspordiga liiklejatele.