Zapad 2017: Venemaa korraldab uuesti õppuse, mille käigus varem harjutati Balti riikide ründamist

Selle aastal septembris toimub Lääne-Venemaal ja Valgevenes õppus Zapad 2017. Zapadi nimelist õppust on korraldatud ka aastatel 2013 ja 2009. Siis harjutati seal Balti riikide ründamist.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Henrik Praksi sõnul on Venemaa poolt iga-aastaselt eri regioonides läbi viidavaid suurõppusi nagu Zapad kasutatud peale sõjaliste tegevuste harjutamise õppuste toimumispiirkonnaga piirnevatele riikidele psühholoogilise surve avaldamiseks ja neis ebakindluse suurendamiseks.

Õppustega traditsiooniliselt kaasnev vähene läbipaistvus, näiteks tegeliku stsenaariumi ja õppuse mastaapide osas, ainult võimendab seda. "Arvestades eelmiste analoogsete õppuste kogemust saab ka selleaastane Zapad olema mõeldud harjutamaks suuremahulist sõjategevust NATO vastu Balti regioonis," kommenteeris Praks selle aasta õppust.

"Asjaolu, et Vene Föderatsioon koondab selleks ajaks Balti riikide lähinaabrusse märkimisväärse sõjalise jõu, mis on vajadusel valmis kiirelt tegevusse asuma, kahtlemata suurendab riske Eestit ümbritsevas julgeolekuruumis," lisas Praks.

Erukindral Ants Laaneots arvas (vaata pikemat kommentaari allpool), et kuna Venemaa kavatseb viia Valgevenesse õppuse ajal suure väegrupi, siis lisaks NATO heidutamisele võib sihtmärgiks olla ka Ukraina või ka Valgevene ise. Venemaa president Vladimir Putin võib proovida kukutada liiga iseseisvat Valgevene president Aljaksandr Lukašenkat.

Samuti võib Venemaa proovida luua läbi Põhja-Ukraina maismaakoridori Transnistriasse. See Moldovast lahkulöönud territoorium ei oma maismaaühendust Venemaaga, vaid vahel on Ukraina. Seetõttu on palju räägitud võimalusest, et Venemaa võib üritada sellist maismaakoridori luua, kuigi enamasti on räägitud võimalusest, et see luuakse Musta mere rannikule Krimmi ja Transnistria vahele.

Praksi sõnul on Zapad 2017 pikalt ette teada olev sündmus, mis võimaldab ka meil ja meie liitlastel võtta tarvitusele vastumeetmeid nende riskide maandamiseks ning võimaliku üllatusmomendi vähendamiseks.

Õppuse ajal peaks tema sõnul nii Eesti kui ka meie liitlased olema kõrgendatud valmisolekus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. Lisaks tuleb seda valmisolekut ka vastavalt kommunikeerida demonstreerimaks Vene juhtkonnale, et tema tegutsemist järgitakse pingsalt ning juhul, kui Venemaa sõjaline tegevus peaks minema kaugemale pelgalt õppustest, ollakse valmis reageerima.

Eesti kontekstis võib see tähendada näiteks samal ajal täiendavate reservväelaste õppekogunemiste korraldamist.

Zapad 2017 toimumise ajaks on Balti riikides ja Poolas juba kohal ka NATO Varssavi tippkohtumise otsustega sinna paigaldatavad täiendavad väeüksused. Lisaks võiks õppuse ajaks piirkonda saata veel täiendavaid üksusi, näiteks NATO kiirreageerimisjõudude eriti kõrges valmisolekus oleva väeüksuse (VJTF), lisavõimeid näiteks õhukaitse vallas jmt.

Kommentaar

Ants Laaneots: kas Valgevene on järgmine?

Möödunud aasta septembris teatas Vene kindralstaabi ülem armeekindral Valeri Gerasimov, et 2017. aasta septembris toimuvad Valgevenes Venemaa ja Valgevene relvajõudude ühised strateegilised õppused Zapad 2017.

Kindrali sõnul on õppuste eesmärgiks regionaalse õhukaitsesüsteemi efektiivsuse suurendamine, suure väegrupi juhtimissüsteemi testimine ja ettevalmistamine tegutsemiseks sõjaolukorras, integreeritud luure-, side- ja elektronvõitluse süsteemide koostöö täiustamine. Tema sõnul viiakse õppused läbi nii Valgevene kui ka Venemaa polügoonidel. Õppustele kaasatava isikkooseisu suurust ta ei maininud.

Esimesed strateegilised õppused Zapad viidi Valgevenes läbi 2009. aastal. Seejärel muutusid nad regulaarseteks ja toimuvad iga kahe aasta tagant. Kahel korral – 2009. ja 2013. aastal harjutati nende käigus ka Balti riikidele tähtsat Leedut ja Poolat ühendava nn Suwalki koridori sulgemist. Viimastel õppustel osales ligi 22 000 Vene ja Valgevene sõjaväelast.

Sel aastal aga tabas nii Valgevenet kui ka tema naabreid üllatus. Nimelt kõigist käesolevaks aastaks oma sõjaväe vedudeks plaanitud 5265 tuhandest vagunist taotleb Vene kaitseministeerium kasutamiseks Valgevenes 4126 vagunit ehk 83 korda rohkem kui 2016. aastal. Kreml on kinnitanud, et see vajadus on seotud vaid õppustega Zapad 2017.

Mitmete riikide asjatundjad kahtlevad seletuste aususes. Kui võtta sõjaväe rongi (ešeloni) keskmiseks pikkuseks 50 vagunit, siis võib mainitud arvust moodustada kokku umbes 83 ešeloni. Sellise hulga vagunitega on võimalik transportida täielikult komplekteeritud ja relvastatud, luure, spetsnazi, dessantründe ja dessantvägede üksustega ning õhukomponendiga tugevdatud motolaskurdiviisi (selles on 13,5 tuhat meest, 220 tanki, 144 suurtükki).

Mitmed allikad Venemaal ja Valgevenes on viidanud, et ilmselt kaasatakse õppusesse Lääne sõjaväeringkonda kuuluva 1. kaardiväe tankiarmee väekoondised. Jutt on eelkõige pärast Eesti taasiseseisvumist Tallinnast Venemaal Valgevene piiri lähedal asuvasse Jelnjasse kolinud 144. motolaskurdiviisist. See likvideeriti 90. aastate lõpul ja muudeti relvastuse ja tehnika ladudeks ning on nüüd 1. tankiarmee koosseisus uuesti taastamisel.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu sõnul peab diviis saavutama täieliku lahinguvõime selle aasta augustiks. Vene kindralstaabi seisukohalt on igati loogiline testida seda väekoondist tervikuna õppustel Zapad 2017.

Igatahes ei ole need õppused tavalised. Šoigu poolt möödunud oktoobris antud seletuste kohaselt on õppuste kontseptsiooni ja stsenaariumi väljatöötamisel arvesse võetud NATO sõjalise aktiivsuse suurenemine Valgevene ja Venemaa piiride läheduses. Iseenesest on naeruväärne võrrelda Venemaa piiridele lähemale toodavaid NATO pataljone Balti riikide ja Poola riigipiiri läheduses paiknevate Vene relvajõudude tanki-, motolaskur-, ja õhudessantdiviiside ning brigaadidega.

Vene sõltumatu analüütik Pavel Felgengauer märgib, et „õppuste mastaap saab olema hiiglaslik, kuna toimub Venemaa relvajõudude lahinguvõime järsk suurendamine selleks, et tagada suure sõja pidamine Euroopa kontinendil“. Ukrainlased on omakorda mures venelaste pealetungi võimalusega Valgevenest läbi Põhja-Ukraina Transnistriasse ehk Ida-Ukraina stsenaariumi kordumisega. See tunnustamata „iseseisev vabariik“ on praegu isoleeritud Venemaast.

Osa sõltumatuid eksperte ei välista ka reaalset ohtu Valgevene ja tema juhi enda jaoks. Presidentide Lukašenka ja Putini suhted hakkasid järsult halvenema pärast Venemaa kallaletunge Gruusiale ja hiljem Ukrainale, eriti aga 2014 aasta suvel, kui Krimmi veretust annekteerimisest eufooriasse sattunud Venemaa juhtkond arutas tõemeeli, kas võtta Kasahstanilt ära venelastega tihedalt asustatud alad ja liita nad Venemaaga.

Moskvas hakati valjusti rääkima ka Valgevenest - tsiteerin Venemaa strateegiliste uuringute instituudi direktorit Leonid Rešetnikovi sõnu: „sõltumatut riiki Valgevene Vabariik ei tohi olla maailma kaardil. See on Venemaa osa“. Presidendid Lukašenka ja Nazarbajev said aru, et Putinile pole ükski rahvusvaheline seadus ega kokkulepe püha, Kreml talitab nagu heaks arvab, kõhklemata kasutamast jõudu ka SRÜ liitlaste vastu. Mõlemad riigipead keeldusid ühinemast Putini grandioosse, föderatsiooni meenutava Euraasia Liidu loomise plaaniga, sunnitult piirdudes vaid Euraasia majandusliiduga.

Lukašenka on toetanud Ukraina territooriumi terviklikkust, olnud vastu selle osade okupeerimisele ja Krimmi annekteerimisele. Kahetsusväärselt on Valgevene majanduslikult niivõrd seotud ja sõltuv Venemaast, et möödunud sügisel alanud president Lukašenka ponnistused pöörata riigi välispoliitiline vektor lääne suunas ning aktiviseerida majandussuhted Saksamaa ja teiste Euroopa riikidega vaevalt et kannavad vilja ning võimaldavad ära võtta tal kaelas oleva raske Vene majandussilmuse.

Kahe diktaatori suhted on läinud nii halvaks, et Lukašenka keeldus Putinile andmast luba Vene õhujõudude baasi loomiseks Valgevenes. Putin omakorda taastas tollikontrolli Vene-Valgevene piiril, ehkki Euraasia majandusliidu lepe näeb ette tollivaba kaubavahetuse. Venemaa kontrolli all olev Euraasia pank keeldus andmast Minskile krediiti, mida too hädasti vajas. Seejärel kinnitas Putin dekreedi, mis keelas mitme miljoni tonni nafta andmise Valgevene naftatöötlemis-tehastele.

On teateid mitmest allikast, et Kreml on otsustanud vabaneda ebamugavast, pidevalt probleeme tekitavast, sõnakuulmatust partnerist. Valgevene poliitiku Dmitri Bondarenko sõnul sai Lukašenka möödunud detsembris teada, et Kreml kavandab Valgevenes riigipööret, mis viiakse ilmselt läbi hübriidsõja strateegia reeglite kohaselt, nagu see viidi läbi Krimmis. Valgevene president keeldus sõitmast Venemaale, Euraasia majandusliidu riikide summitile, tekitades sellel suure segaduse.

Tõenäoline on, et Putin järgib strateegiliste õppustega Zapad 2017 kaht eesmärki:
1) Demonstreerida Läänele Vene sõjaväe võimsust, heidutada NATOt ja sundida viimane tõmbama oma üksused tagasi alliansi Ida-Euroopa liikmesriikidest;
2) Saata õppuste sildi all Valgevenesse suur väegrupp eesmärgiga sooritada riigipööre, tõugata Lukašenka võimult ja teha Valgevenest kuulekas Moskva vasall, jättes sinna püsivalt oma väegrupp. Ukrainlaste arvates ei ole välistatud edu puhul Valgevenes ka Vene vägede kallaletung Ukrainale põhjast, eesmärgiga luua maismaa juurdepääs Transnistriale ja edasi Moskva-meelse juhtkonnaga Moldovale.

Järgmisel aastal on Venemaal presidendi valimised. Putin vajab riigi üldise isoleerituse ja majanduskriisi taustal väikest võidukat sõda oma rahva lollitamiseks ja järjekordseks edukaks tagasivalimiseks.