"Uuringu tulemused tõepoolest ei üllata, vaid peegeldavad ja kinnitavad tõesti minu jaoks mitmeid meie ühiskonna arengu häid ja veel mitte nii häid aspekte adekvaatselt. Mitmetes väga olulistes valdkondades oleme ikka väga tublid, aga komistuskivid on tõepoolest just erinevuste mõistmises ja ühiskonna sidususes," ütles Yoko Alender Delfile.

Alender ütles, et nõustub Kristiina Kallase (Balti uuringute instituut) poolt välja tooduga, et eestlaste hulgas kaalub hirm üles ratsionaalse mõistmise selles osas, et sisserändajad oleksid tegelikult üks lahendustest meie töökäte- ja talentide vähesusele. Samuti nõustus ta Kari Käsperi väitega, et tänased sallimatud hoiakud on Eesti arengus suureks piduriks. "Peame liikuma sidusama ja tervema ühiskonna poole kõigi inimestega koos, kes meil täna siin elavad ja samuti muutuma veel avatumaks väljast tulevate võimaluste suhtes," ütles Alender.

"Loodan ja usun, et oleme jõudmas ka hetke, kus hakkame üle sama oma rahvuslikust alaväärsuskompleksist ja ohutundest. Täna on oluline, et käsitleme ka välismaailmas toimuvat korrektselt ja ratsionaalselt ja ei omista teatud omadusi tervetele rahvustele, vaid konkreetsetele isikutele või liikumistele."

Alender peab sallivuse arendamisel oluliseks tööd laste ja noortega. "Alustades suhtlemisõpetuse sisseviimisest põhikooli õppekavasse, sest kui inimene mõistab iseennast, siis mõistab ta ka teisi ja oskab nendega suhelda."

"Tegelikult on vaatamata sellele, et teema on raske, ääretult hea meel, et viimaste aastate jooksul on "maskid langenud" ja need üliolulised murekohad tulnud päevavalgele, sest probleemi sõnastamisest ja tunnistamisest alates saab hakata liikuma ka paranemise poole," võttis Alender teema kokku.

Värske sotsiaalse arengu indeksi uuringu kohaselt on Eesti maailma üks sallimatumaid riike immigrantide suhtes, asudes organisatsiooni Social Progress Imperative pingereas selles arvestuses 133 riigi hulgas alles 123. kohal, kirjutas tänane Päevlaeht.